Püha Anna Häälestusülesanne   

Millised legendid Püha Annast on kirjas apokrüüfilises evangeeliumis?
 
Annat, kes oli pärimuse järgi Neitsi Maarja ema ja Kristuse vanaema, pole kordagi mainitud Uues Testamendis. Legendid temast on kirjas 2. sajandist pärit Jaakobi apokrüüfilises evangeeliumis.
 
Mõlemad, nii Anna kui tema abikaasa Joakim, pärinesid kuningas Taaveti soost. Neil polnud lapsi. Anna palvete peale ilmutas end ingel Gaabriel, kes lubas, et eakas Anna toob ilmale tüdruku. Anna rõõmustas ja tõotas lapse Jumalale pühendada. Nii sündiski: vanas eas sünnitas Anna Neitsi Maarja. Sellel legendil on tuntav sarnasus Vana Testamendi prohveti Saamueli ema Hanna elulooga. Arvatavasti on lugu Anna suhteliselt hilisest emadusest just sealt mugandatult üle võetud.
 
Teine legend kõneleb Annast kui Naatsaretis sündinud rändkarjakasvataja Akari tütrest, kes kahekümneaastaselt abiellus Joakimiga ja neljakümneaastaselt sünnitas tütre Maarja. Joakim olevat surnud kohe pärast tütrepoja Jeesuse sündi.

Kunstis on Annat sageli kujutatud koos Püha perekonnaga, mõnikord Maarja ja Jeesuslapse kõrval seisvana, mõnikord Maarjat süles hoidmas. Tavaliselt kannab Anna rohelisi või punaseid rõivaid. Roheline sümboliseerib kevadet, uuestisündi, surematust; punane armastust.

Neitsi Maarja ema Anna ning tema isa Joakimi mälestuspäeva tähistatakse eesti rahvakalendris annepäeval, 26. juulil. Eestis on Annale pühendatud Järvamaal asuv Anna kirik.


Albrecht Dürer - „Püha Anna Neitsi Maarja ja Jeesuslapsega”

Albrecht Dürer
„Püha Anna Neitsi Maarja ja Jeesuslapsega”
„St Anne with the Virgin and Child”
1519
Metropolitani Kunstimuuseum, New York


Tagasi