Taevalikud inglid Häälestusülesanne  Ülesanne

Juan de Flandes

Juan de Flandes
”Püha Miikael ja Püha Franciscus”
”Saints Michael and Francis”
1505 - 1509
Metropolitani Kunstimuuseum, New York


Tagasi


Ingel
– (kr angelos – „saadik, sõnumitooja”). Ingel on taevalik olend, Jumala saadik, kes edastab inimestele tema sõnumeid. Inglid päästavad inimesi ohtudest ja kaitsevad neid. Inglid mängivad pille, laulavad ja kajastavad nii taevalikku õndsust.
Vaid Johannese ilmutusraamatu järgi on inglid ka Jumala kohtuotsuse teostajad. Jõuline on ingli kirjeldus Vanas Testamendis: “Tal olid seljas linased riided, vöötatud kullaga. Ta ihu oli nagu tarsisekivi, ta pale paistis välguna, ta silmad olid nagu tulelondid, ta jalad ja käsivarred olid pealtnäha kui sile vask ja ta sõnad kõlasid nagu möllu hääl.” (Tn 10:5) Kunstis on ingli tiivad saanud jumaliku missiooni sümboliks.
 5. sajandil jaotati inglid kolme triaadi, üheksasse astmesse. Esimese hierarhia moodustavad seeravid, keerubid ja troonid, kes ümbritsesid Jumalat ja ülistasid teda. Teise triaadi kuuluvad ülemused, väed ja võimud, kes juhtisid taevatähti ja loodusjõudusid. Kolmanda hierarhia moodustavad valitsused, inglid, peainglid – Jumala tahte täideviijad.

Filippino Lippi Jan van Eyck Giotto di Bondone Jan van Eyck Georg Pencz Giotto di Bondone

Esimene hierarhia:
keerubid – kõrgeimasse hierarhiasse kuuluvad inglid, kes esindavad jumalikku tarkust. Keerubid olid paradiisi väravavalvurid, jumala kaitsjad. Maalikunstis esinevad keerubid tavaliselt sinisetiivaliste peadena või sinistes ja kuldkollastes riietes. Sageli hoiavad keerubid käes raamatut, sümboliseerides kindlat teadmist oma lähedusest Jumalaga.

Konrad von Soest Stefan Lochner Tundmatu prantsuse kunstnik Michel Sittow Masaccio

seeravid – esindavad jumalikku armastust. Jesaja raamatu järgi oli seeravitel kuus tiiba: kahega peitsid nad oma nägusid, kahega katsid jalgu ning kahega lendasid (Js 6:2). Tavaliselt kujutatakse seeraveid punaste kehadega, käes hoiavad nad küünlaid. Seeravid seisavad Jumala troonist kõrgemal ja laulavad talle kiitust 

 Jan van Eyck Jean Fouquet Giovanni Bellini

troonid (aujärjed) – õigluseinglid, jumala trooni kandjad. Kannavad käes ametikeppi, seljas kohtunikurüüd
Esimesesse hierarhiasse kuuluvad inglid saavad oma hiilguse otse Jumalalt ja annavad seda edasi teisele hierarhiale.
 
Teine hierarhia:
ülemused – võimu kehastavad inglid, kes hoiavad käes valitsuskeppi ja riigiõuna
võimud – kroonitud sõdalasinglid, kes kaitsevad taevast kuradite sissetungi eest. Hoiavad käes mõõka
väed – meelevallainglid. Käes hoiavad valget liiliat või punast roosi
Teise hierarhiasse kuuluvad inglid annavad saadud hiilgust edasi kolmandale hierarhiale.
 
Kolmas hierarhia (Jumala tahte täideviijad):
valitsused
inglid
peainglid (inglise keeles on sõna „ peaingel” archangel. Peaingli nimetuse järgi on saanud oma nime Venemaa linn Arhangelsk)
 
Seitse peainglit:
Miikael (hbr “kes on kui Jumal”)– on taevaste vägede ülemjuhataja. Ülestõusmise päeval puhub ta pasunat, võtab vastu surnute hingi ja kaalub neid. Talle on usaldatud otsustamine: ”Sind on vaekaussidega vaetud ja leitud kerge olevat!”
Miikael toob Maarjale sõnumi tema peatsest surmast (ulatab Maarjale palmioksa). Püha Miikael on inimeste eestkostja Jumala juures, toetab surijaid ja juhib nende hinged taevasse. Miikaelil on seljas hiilgav soomusrüü, käes tulimõõk, oda ja kilp. Tihti kujutatakse teda sõjamehena, kes võitleb lohega (Saatanaga). Miikaeli atribuudiks on veel kaalud – tasakaalu, õigluse, harmoonia, jumaliku kohtumõistmise märk. Miikael on haigete ja sõdalaste kaitsepühak, kalmistute patroon. 6. sajandil võitles ta katkuga. Miikaeli kutsuti appi tormisel merel ja ka võitluses kiusatusega.
 
Eesti rahvakalendris tähistatakse Miikaeli nimepäeva ehk mihklipäeva 29. septembril. Seda päeva peeti suvepoolaasta lõpetajaks ning talvepoolaasta alustajaks. Lõppes suveks palgatute tööaeg. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Käidi mihklilaadal. Karjalapsed kogunesid mihklituld tegema ja küpsetasid tuha sees kaalikaid ja kartuleid. Pärast mihklipäeva karja enam tavaliselt välja ei aetud, kui, siis loomad kelladeta ja karjane karjasesarveta. Usuti, et mihklipäevast on hundil luba loomi murda ega jäetud loomi ööseks välja. Algasid linatöötlemistalgud. Naised alustasid ketrusega. Talvepoolaasta alguse päeval peeti oluliseks ilmavaatlust. Vaadati, kas Linnutee kumab heledalt – see tähendas talveks paksu lund. Kui Linnutee oli tume, võis oodata õhukest lumekatet. Näiteks Tartu- ja Võrumaal oli komme ajada valget oinast või kitse kolm korda ümber kivi, et lumi rutem maha tuleks. Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Võeti ette hoonete korrastustööd: metsast toodi sammalt ja topiti seda seinapalkide vahele. Septembrikuud nimetatakse mihklikuuks. Sel kuul sündinud poisid said sageli endale nimeks Mihkel. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni.
Eestis on Miikaelile pühendatud Keila, Juuru, Jõhvi, Kodavere, Kihelkonna, Räpina, Rõngu, Tallinna Mihkli kirik.

d\'Arpo Guariento Raffael Simone Martini Gerard David Jaume Huguet Juan de Flandes

Raafael (hbr „Jumal tervistab”) - on kaitseinglite pealik ja inimkonna kaitseingel. Eriti kaitseb ta lapsi, palverändajaid ja teekäijaid. Tema atribuudid on kepp, sau, reisipaun. Pärimuse järgi oli just Raafael see, kes kuulutas karjastele Jeesuse sündi. Raafael saatis kaitseinglina Toobijat tema pikal ja raskel teekonnal, et Toobija saaks oma isale tagasi tuua raha, mis oli hoiule antud juut Gabaelile.
Jumala käsul aheldas peaingel Raafael deemonite juhi Azazeli kõrbesse. Vangistusse jäi Azazel viimse kohtupäevani, mil ta igavesse tulle heideti.

Andrea del Verrocchio

Gaabriel (hbr „Jumal on minu jõud”, „Jumal on tugev”) – taevaste varade valvur ning taeva ülemkäskjalg, peasaadik. Kaks korda saadeti Gabriel Taanieli juurde: üks kord seletama ta nägemuste tähendust ja teine kord kuulutama seda, mis pidi juhtuma Jeruusalemmaga. Gaabriel kuulutas Sakariale poja, Ristija Johannese sündi ja Maarjale Jeesuse sündi. Seepärast on Gaabrieli peetud jumalikuks paastumaarjapäeva sõnumitoojaks, keda kujutatakse hoidmas liiliat või 
fleur-de-lis`ga skeptrit või pärgamendirulli, millele on kirjutatud tekst AVE MARIA, GRATIA PLENA (“ole tervitatud Maarja, täis armu”)
1921. aastal kuulutas paavst Benedictus XV Gaabrieli postitöötajate, telefoni– ja telegraafitöötajate kaitsepühakuks.

Sandro Botticelli Simone Martini Bernardo Strozzi

Uriel (hbr “Jumala valgus”)peaingel, kestõlgendab kohtuotsusi ja ennustusi.Tema atribuutideks on pärgamendirull või rullraamat.

Washington Allston

Chamuel – ettenägelikkuse peaingel.
Jophiel – jumaliku halastuse peaingel.
Zadkiel – mõtisklemise, vaatluse peaingel.
 
Seitse peainglit on ühtlasi ka inimeste kaitseinglid. Milline peaingel osutub inimese kaitseingliks, on seotud inimese sündimispäevaga:
Gaabriel - esmaspäev
Raafael - teisipäev
Uriel - kolmapäev
Zadkiel - neljapäev
Jophiel - reede
Chamuel - laupäev
Miikael - pühapäev
 
 (NB! Oma kaitseingli nime teadasaamiseks võib kasutada Interneti aadressi http://www.viloria.com/viloria/adi/guardian.shtml)
 
Varakristlikus kunstis kujutati ingleid noormeestena. Alates 6. sajandist on ingleid tavaliselt kujutatud tiivuliste noormeestena (arvatakse, et selleks on inspiratsiooni saadud kreeklaste võidujumalannast Nikest). Ka keskajakunstis olid inglid meesolendid (või pole nende sugu selgelt arusaadav).

Guercino Giotto di Bondone Giotto di Bondone

Esmakordselt hakati ingleid kujutama neidudena Itaalia vararenessansis.

Masaccio 

Renessansi- ja barokiajal muutus populaarseks lapsingli – puto - motiiv.

Raffael

Inglite atribuutidena kasutatakse kunstis trompeteid, harfe, mõõku, skeptreid, viirukipanne.
 
NB! Piibli kaanon tunneb nimepidi vaid kolme inglit: Gaabrieli, Raafaeli, Miikaeli.