Püha Kolmainsus on kristluses kolm isikut, mis ühenduvad üheks jumaluseks: Jumal-Isa (usk), Jumal-Poeg (lootus), Jumal-Püha-vaim (armastus). Ent Kolmainsus pole üksnes Jumala salapära ja võimsuse sümbol. Püha Kolmainsus kuulub ka inimese olemuse juurde: inimene on Vaim, kes omab Hinge ja Hinge kaudu oma Keha. Seda kolmainsust - Keha, Hinge ja Vaimu - ei saa lahutada. Inimese Keha on tema Hinge ja Vaimu kodu.

 

Milles avaldub kolmainsuse pühadus? Inimese Vaimu arenemiseks on vaja kolme pühadust: usku – julgust edasiminekuks, armastust – väge, mis annab tugevuse ja jõu, lootust – rõõmutunde homsest päevast. Kui inimene oskab kolme pühadust oma hinges hoida, ei hävita ta iseennast ega oma ligimesi. Ometi on inimene ekslik ja saab aeg-ajalt oma nahal tunda ka usu vastaspoolt – uskmatust, lootuse vastaspoolt – lootusetust ja armastuse vastaspoolt – viha. Uskmatus – see on kahtlemine kõigis ja kõiges, mõttelaad, mis ütleb, et seda pole olemas. Lootusetus on teadmine, et üks asi on nii ja et nii ta ka jääb. Viha – loodu hävitamine.

Seepärast: on vaja armastada iseennast oma Pühas Kolmainsuses – nii saab inimene teada, kuidas armastada ligimest. Siis ei taba löök keha, sõna hinge, sõna mõte vaimu.

Maurice Maeterlinck on öelnud: „Meile öeldakse - armasta oma ligimest kui iseennast. Kui te aga armastate ennast kitsal, lapselikul ja kartlikul viisil, siis armastate oma ligimest samal kombel. Õppige ennast armastama avaralt, tervelt, targalt ja täielikult – see pole nii hõlbus kui arvatakse.”

 
Püha Kolmainsuse kujutamine kunstis

 

Püha Kolmainsust märkivad sümbolid: 

esmaspäev – Lääne ristikoguduses pühendatud Pühale Kolmainsusele
kaal, millel asetseb kolm vihti
kolm jänest (nende kõrvad moodustavad kolmnurga). Näiteks Saksamaal Padeborni toomkirikus on aknakaunistusel kolm jänest
kolm kala
kolm kotkast
kolm küünalt; kolmeharuline küünlajalg
kolm lõvi

kolmnurk (tavaliselt võrdkülgne kolmnurk, teravik ülespidi) - peamine Püha Kolmainsuse sümbol, sest kõik persoonid Jumalas on võrdsed. Mõnikord kujutatakse kolmnurga sees silma ehk jumala kõikenägevat silma. Renessansiajal kasutati pildi kompositsioonis võrdkülgset kolmnurka kui kolmainsuse sümbolit inimfiguuride abil. Kolmurkse püramiidja vormi sisse mahutasid kunstnikud tavaliselt 3-6 figuuri. Näiteks Raffaeli pildil “Canigiani madonna” on keerukas kolmnurkne kompositsioon Püha Annast, Neitsi Maarjast, Joosepist, Jeesuslapsest.

Caravaggio kompositsioonil “Püha Matteuse kutsumine” moodustavad Matteuse, Kristuse ning Peetruse käed ruumis mõttelise kolmnurga – Püha Kolmainsuse märgi.

liilia – liilia 3 + 3 õielehte sümboliseerivad kolme voorust: Usku, Lootust ja Armastust

 

ristikuleht (või maasikaleht) – kolmeharuline leht viitab kolmainsusele. Näiteks keskajal maaliti Kristuse nimbusesse ristikulehe kujund

 

risti ettelöömine kolme sõrmega - õigeusu kirikus sümboliseerivad risti ettelöömisel kolm sõrme Püha Kolmainsust. Ka kolm korda vee piserdamine ristitava otsaettte sümboliseerib kolmainsust

 

oreool (ld aureola corona „kulla kroon”) – ülima võimu ja jumalikkuse sümbolina kasutatav ainult Kolmainsuse kujutamisel. Oreool on valge või kuldne. Oreooli moodustavad ka kiired, mis vahel ümbritsevad vaid Jumala pead, et näidata sädelust kui krooni

troon (vägi), raamat (mõistus) ja tuvi (armastus)

 

võõrasema – kolmevärvilise õie tõttu Püha Kolmainsuse sümbol