Milline on kurjuse loogika? (loogika - sisemine seaduspärasus, paratamatu järgnevus)

 

Inimesel on kolm põhisuhet: suhe iseendaga (ehk oma Jumalaga), suhe kaasinimestega ja suhe loodusega (ehk loodu-ga). Kõige valusamalt puudutabki kurjus suhteid. Kurjuse sisemine seaduspärasus on tahtlik halva tegemine. Inimese kohta, kes tahtlikult kurja teeb, öeldakse: tal pole südant. Halba tehakse kasuahnuse ja saamahimu eesmärgil. Inimene võib tahta kasu lõigata kõigest ja kõigist. Inimene võib endale tahta kõike ja kõiki, ilma et ta isegi aru saaks, mida see KÕIK tähendab. Kasuahnus ja saamahimu muudavad inimese kuradiks ja nii muudab inimkurat iseenda kui teiste maailma põrguks. Ei ela ise ega lase teistel elada. Paratamatult järgneb häving. Maa ja ilma häving. Inimese enda ehitatud maailma häving (igaüks võib ise üles lugeda, mis tema maisesse ja vaimsesse maailma kuuluvad, ja ette kujutada, mis siis juhtub, kui seda maailma enam pole).

 

Kurjust aitab tasakaalustada tema vastaspool - headus. See tähendab aga meelemuutust. Keegi ei keela inimesel suhet iseendaga, suhet kaasinimestega ja suhet loodusega (ehk loodu-ga) suhtlemise abil taastada. Kui inimene elab, pole tema Jumal teda hüljanud. Südamel on tunnistaja ja südametunnistus kõnetab oma peremeest. Rääkides iseendaga, oma südamega, kes pole loobunud inimest juhtimast, võib hingest eemale tõrjuda ka kuradi ja põrgu. Kurjuse loogikat vaigistab headuse loogika. „Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised.” (Õp 10:12)

 

Kuidas end kaitsta teiste kurjuse eest? Kui inimene oskab iseenda elutunnetust väärtustada, oma mõtte- ja tundemaailma pühana hoida, ei võtagi ta endasse teiste inimeste kurjust. Sellise inimese süda on puhas. Ta ei lase end määrida. Oma pühadustunnet ei maksa teistele kõva häälega kuulutada. Pühadust on vaja hoida, mitte kuulutada.

 

1. „Ja ta (Jeesus) kutsus jälle kõik rahva enese juurde ja ütles neile: „Kuulge mind kõik ja mõistke! Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest. Kui kellegi kõrvad on kuulda, see kuulgu!” Ja kui ta rahva juurest oli läinud ühte majasse, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna mõtet. Ja ta ütles neile: „Kas teiegi olete mõistmatumad? Eks te saa aru, et kõik, mis väljastpoolt läheb inimese sisse, ei või teda rüvetada? Sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid kõhtu, ja väljub eri paika.” Nii ta kuulutas kõik toidused puhtaks. Ja ta ütles: „Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest, sest seestpoolt, inimeste südamest, lähtuvad kurjad mõtted, hoorus, vargused, tapmised, abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm, Jumala pilkamine, kõrkus, rumalus. Kõik need pahad asjad lähtuvad seestpoolt ja rüvetavad inimest.” (Mk 7:14-23)

2. „Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette, et nad neid ei sõtkuks oma jalgega ega käänduks ja teid ei kisuks.” (Mt 7:6)

 

3. „Hoidke, et te armastuseande ei jaga inimeste nähes selleks, et nemad teid vaatleksid, muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas. Seepärast, kui sa armastuseande annad, siis ära lase enese ees sarve puhuda, nagu silmakirjatsejad teevad kogudusekodades ja uulitsail, et inimesed neid ülistaksid. Tõesti ma ütlen teile, et neil on oma palk käes! Vaid kui sina armastuseande annad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb, et su armastuseannid oleksid salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule.” (Mt 6:1-4)

 

4. „Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile, sest see on käsuõpetus ja prohvetid.” (Mt 7:12)

 

 

Saatan (hbr Satan – ”kiusaja, ahvatleja”) on nimi olevusele, kes on kurjuse kehastus ja vastandub jumalale. Tuntud on ka nimetused Kurat, Pimeduse Vürst, Peltsebul, Mefisto või Lucifer.

harakas – jõudeoleku, lõbususe ja edevuse kehastus, kuradi atribuut

 

hobune – kihutav hobune sümboliseeerib kiiresti mööduvat inimelu. Neli apokalüptilist ratsanikku ja nende hobused kehastavad sõda, surma, nälga ja katku (Ilm 6:2)
Hobune on ka himu sümbol: „Nad on lihavad, ringi tõmbavad täkud: igaüks hirnub oma ligimese naise järele.” (Jr 5:8)

 

hunt – ketseri, valeõpetaja ja kuradi kehastus

 

kaaren (ronk), ka vares – laipadelt silmi väljanokkiv lind sümboliseerib kuradit, kes pimestab inimesi vaimselt; tuvi (Püha Vaimu sümboli) vastand; surmalind

karu – kuna Lähis-Idas olid karud huntide kõrval karja ohustavad kiskjad, esineb karu Piiblis negatiivses kontekstis. Johannese ilmutusraamatus kirjeldatud kahel metsalisel olid ”otsekui karu jalad” ja mõlemad koletised kehastavad jumalavastast võimu. Karu on kristlikus kunstis ka saatana sümbol. Taaveti võitlus karudega (1 Sm 17:34) on paralleel Kristuse võitlusele kuradiga.

Vanas Testamendis on karu Pärsia kuningriigi sümbol (Tn 7:5). Jumal lasi Pärsia kuningriigi, mis tõi maailma surma ja lootusetust, hävitada

 

kass – saatana, pimeduse, laiskuse ja himu sümbol

 

kits – kuradi, patu ja iharuse sümbol

 
koer – juutluses on koer roojane loom, keda võrdsustati seaga.
Jeesus ütleb Mäejutluses: “Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette.” (Mt 7:6) Koerteks nimetatakse piiblis ka meesprostituute, kes jäävad Taevase Jeruusalemma väravate taha (Ilm 21: 15), ning ketsereid (Il 3:2).

konn – tüüpiline nõialoom. Ilm 16: 13-14 kujutatakse roojaseid vaime konnadena, kes väljuvad valeprohveti, lohemao ja metsalise suust. Konn sümboliseerib pattu, kuradit, ketsereid, kadedust ja ihnust. Konnad olid üheks Egiptuse nuhtluseks (2Mo 8)

 

kult – jõhkruse, halastamatuse ja kuradi sümbol

 

kärbes – taudide, katku, patu ja kuradi sümbol

 

labürint – sümboliseerib maailma, milles inimene ilma Jumalata on määratud eksirännakutele; või patu sisse takerdumist, ent ka Kristuse teed Pilatuse majast Kolgata mäele

 

leopard – lõvi vastandina julmuse, kuradi, antikristuse ja patu kehastus

 

lohe – saatana sümbol Ilm 2:9 põhjal. Ka vale sümbol. Peaingel Miikaeli ja Püha Jüri kujutatakse lohega võitlemas. Ristisõdade ajajärgul oli lohe-motiiv paganluse vastu võitlemise sümbol

madu – meenutab pattulangemislugu, saatana sümbol

 

musträstas – musta sulestiku ja ilusa laulu tõttu kuradi kiusatuse sümbol

orav – ihnsuse ja ahnuse sümbol, kuna orav kogub endale talveks palju toiduvarusid

 

rebane – salakavaluse, pettuse, kuradi kehastus

 

rott – kuradina mõistetav; oma hävitava tegevuse tõttu saanud kurjuse sümboliks

rästik – kuradi sümbol

 

siga – juutluses oli siga roojane loom, kelle liha ei tohtinud süüa. Paganaid võrreldi sigadega. Kristlikus sümboolikas kehastab siga iharust ja liigsöömist. Püha Antoniuse tunnusloomana sümboliseerib loom Antoniuse võitu iharuse ja saatana üle (siga kujutati enamasti lebamas pühaku jalgade ees)

 

siil – kuradi sümbol, sest pärimuse järgi röövib siil viinamarjakobarid, nagu kurat röövib inimeste hingi

 

sisalik - kuradi sümbol. „Sa astud üle lõvide ja rästikute, noored lõvid ja lohed sa lömastad.”  

skorpion – kuradi ja allilmajõudude sümbol. Reeturlikkuse sümbolina ka Juudas Iskarioti atribuut

 

ämblik – tähistab patuvõrke kuduvat saatanat; ka ihnuri sümbol – imeb kärbse verest tühjaks; pahatahtlike inimeste õeluse kehastus

öökull - saatana, pimeduse ja surma sümbol