Raffael (Santi)
„Haudapanek”
„The Entombment” (detail)
1507
Borghese Galerii, Rooma
1 – Jumala ainulisus.
Seda väljendasid
judaistid oma tunnistuses: “Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on ainus!” (5 Mo 6:4). Uue Testamendi kaudu jõudis ristiusku see arusaam, et eksisteerib vaid üks Jumal. Jeesus õpetas: “Issand, sinu Jumal, on ainus Issand!” (Mk 12:29) Johannese ilmutusraamatus on kirjas: “Mina olen A (
A,
a -
alfa, kreeka esimene täht) ja O (
W,
w - hääldub “õ” –
oomega, kreeka viimane täht), esimene ja viimane, algus ja ots!” (Ilm 22:13).
2 – Kristuse inimlik ja jumalik loomus.
Number kaks on usaldusväärsuse arv. Näiteks kohtuistungitel tõtt vandudes pannakse kaks sõrme piiblile. Kahe tunnistaja põhimõtet järgiti juba Iisraelis. Ühe tunnistaja juttude põhjal ei saanud kellegi üle kohut mõista.
Viiendas Moosese raamatus on kirjas, et
Mooses sai kaks seadusetahvlit. Kui Mooses Iisraeli rahvale kõneles ja hoiatas, et nad ei teeks midagi Jehoova ärritamiseks ja täidaksid seadusi, kutsus Mooses “tunnistajaiks taeva ja maa.” (5Mo 4:26).
3 – jumalik Püha Kolmainsuse arv, sest Jumal kujutab end kolmainsana: Isa (usk), Poeg (lootus), Püha Vaim (armastus). Ka õigeusu kirikus risti ettelöömine kolme sõrmega sümboliseerib Püha Kolmainsust. Vana patutunnistus on kolmekordne: mea culpa, mea culpa, mea culpa, mea maxima culpa (“Minu süü, minu süü, minu suur süü”). Neis patukahetsuse kordustes on nähtud võrdlust Püha Kolmainsusega.
Number kolm märgib kolme astet kiriklikus hierarhias: diakon, preester, piiskop.
Vanas Testamendis on number kolm oluline number. Jumal saatis Egiptusemaale pilkase pimeduse kolmeks päevaks (2Mo 10:22). Jumal ootas Aabramilt ohvriks kolmeaastaseid loomi (1Mo 15:9). Taaniel palvetas kolm korda päevas Jumala poole ((Tn 6:11).
Jeesuslapsele toodi kolm kingitust: kuld, viiruk, mürr, mis märkisid Jeesuse elutöö kolme külge: kuld tema kuninglikkust, viiruk palvete sümbolina tema õpetajaametit ning mürr ohvrisurma.
Jeesust piinas kõrbes kolm kiusatust.
Kolgatal oli kolm risti. Kristus tõusis hauast kolmandal päeval, tema hauale läks kolm naist.
Peetrus salgas Jeesuse kolm korda maha ja niisama palju tuli tal vastata ülestõusnud Jeesuse küsimustele, kas ta oli oma õpetajat armastanud.
Ristikoguduses on kolmepealiseid kujundeid kasutatud ketserluse ja valeõpetuse sajatamiseks. Johannese ilmutuseraamatus on hirmsal metsalisel pantri välimus, karu jalad ning lõukoera suu (Ilm 13:2). Esialgu kujutati saatanat kolmepealise koerana. Renessansiaegne kunstnik sakslane Matthias Grünewald näitab saatanat hoopis kolmenäolise olendina.
Kirikukunstis on kolme pea kujutamisega näidatud vahel ka inimese kolme vanuseastet.
4 – Piiblis tähendab “neli tuult” ilmakaari (Mt 24:31), seega on neli maailma number.
Neli tähte nimes A(a)dam on kreekakeelsete ilmakaari märkivate sõnade esimesed tähed: anatolée(“ida”), dysis (“lääs”), árktos (“põhi”), meseembrķa (“lõuna”). Inglise skolastik Honorius arendas Adama nime ja ilmakaarte omavahelist seost edasi. Ta ütles: ida vastab ajale enne seadust, lõuna seaduse ajale, lääs armu ajale ja põhi lõpu ning antikirstuse ajale.
Paradiisijõel on neli haru: Piison, Giihon, Hiddekel, Frat. Aeg-ajalt on kirikukunstis kujutatud nelja jõge voolamas alla mäest, mille harjal seisab Kristust sümboliseeriv tall (ld Agnus Dei „Jumala Tall”).
Vanas Testamendis on neli suurt prohvetit: Jesaja, Jeremija, Hesekiel, Taaniel.
Uues Testamendis neli evangeeliumit, neli evangelisti: Matteus, Markus, Luukas, Johannes.
Kiriku ajaloos on neli kirikuisa: Ambrosius, Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur.
Varajases kristluses on neli neitsist märtrit: Barbara, Aleksandria Katariina, Dorothea, Margareeta.
Jumala nimi on nelja tähega: YHVH (Jahve).
Karjuspoiss
Taavet läks Koljatile vastu lingu ning jõesängist korjatud viie sileda kiviga. Jeesus söödab viie leiva ja kahe kalaga kõhu täis viiel tuhandel mehel. Kristusel oli viis haava.
Maarjaga seoses kõneldakse Maarja viiest rõõmsast saladusest: ingli ilmumine, külaskäik
Elisabethi juurde, Jeesuslapse sünd, Jeesuslapse toomine templisse, tema leidmine templist pärast kadumist kaheteistkümneaastasena. Elu teispoolsuselt leidub samuti Maarja viis saladust: Jeesuse ülestõusmine, Jeesuse taevasseminek, Püha Hinge ilmutamine
apostlitele, Maarja võtmine taevasse ning tema kroonimine.
6 - kuus maailma loomispäeva.
Kõneldakse maailmaajaloo kuuest ajajärgust, mida kõrvutatakse loomise kuue päevaga. Ajajärkudeks peetakse perioodi Aadamast
Noani, Noast
Aabrahamini, Aabrahamist
Taavetini, Taavetist
Paabeli vangistuseni, Paabeli vangistusest Kristuseni, Kristusest maailma lõpuni.
Kuuendal päeval lõi Jumal inimese.
Jesaja raamatu järgi oli
seeravitel kuus tiiba: kahega neist peitsid nad oma nägusid, kahega katsid jalgu ning kahega lendasid (Js 6:2).
Heksagramm ehk kuusnurk on
judaismi sümbol. Taaveti järglaste sümbolina väljendab heksagramm mehelikku ja naiselikku ühtsust, vastasjõudude liitu. Kuna heksagramm koosneb kahest ristamisi pealistikku asetatud võrdkülgsest kolmnurgast, on kristlased seda tõlgitsenud Püha Kolmainsuse sümbolina. Heksagrammil on veel teisigi nimetusi: Saalomoni pitser, Taaveti täht või kilp, Jaakobi täht.
7 – loomise jutustuses kroonis nädala seitsmes päev Jumala loomistööd, mille järgi
judaism rõhutab, et seitsmes päev on puhkepäev –
sabat.
Loomistöö järgi said judaism ja kristlus seitsmepäevase nädala. Nädala esimene päev – pühapäev – on Kristuse ülestõusmise päev. Esmaspäev on Lääne ristikoguduses pühendatud Pühale Kolmainsusele. Teisipäev on inglite päev. Kolmapäev Kristuse mahasalgamise meenutuseks paastupäev. Neljapäev on seotud Püha Vaimuga, alates 1604. aastast on neljapäeva nimetatud ka armulauapäevaks. Reede on Kristuse surmapäevana olnud teine paastupäev. Laupäev nädala viimase päevana kõneleb sellest, et Jumal lõpetab oma töö.
Noa pidi kõigist ohvriloomadest ning lindudest viima laeva igaüht seitse paari (vaid roojaseid kariloomi päästeti igast üks paar).
Pärast veeuputust saatis Jumal taevasse seitsmevärvilise vikerkaaare, mis sai Jumala ja inimeste vaheliseks lepituseks. Vikerkaar meenutab igavesti, et Jumal ei hävita enam kunagi kõike elavat maa pealt (1Mo 9:12 –17).
Prohvet
Sakarja järgi märgivad seitse valguspunkti kogu maad jälgiva Jumala silmi (Sk 4:1–14). Jumal näeb ning teab kõike.
Prohvetite ajaloos kerkib seitse esile
Eelija palvetes. Seitse korda palus ta vihma, misjärel hakkaski sadama (1Ku 18:41-46). Vihmaime numbrina seostub seitse ka vikerkaare seitsme värviga.
Uues Testamendis soovitas Jeesus
Peetrusel oma vennale (
Andreasele) andeks anda ja seda mitte seitse, vaid “seitsekümmend korda seitse korda” (Mt 18:22).
On
seitse surmapattu. Kirikukunstis on seitset põhilist pattu ka seitsmepealise metsalisena kujutatud.
Ideaalse kristlasega seostub seitse halastuse tööd. Jeesus nimetab nendeks näljase toitmist, januse jootmist, kodutule peavarju andmist, alastiolija riietamist, haigete juures käimist, vangide külastamist, surnute sängitamist.
Johannese ilmutusraamatus on kirjeldatud tulipunast lohet, kel oli seitse pead, kümme sarve ja ehis-side kõigil peadel (Ilm 12:3). On juttu ka merest tõusnud metsalisest, kel oli kümme sarve ja seitse pead, igal sarvel ehis-side, kuhu kirjutatud pilkenimesid Jumala kohta (Ilm 13:1).
Maad tabavaid nuhtlusi saadeti täide viima seitse inglit (Ilm 15- 21). Nuhtlusi nimetatakse ka Jumala viha kaussideks (Ilm 16).
“Meie Isa” palve ülesehituses on seitse palvet: 7 = 3 + 4 ehk Jumala ja maailma numbri summa. Kolm palvet puudutab Jumalat ning neli inimest.
(Meie isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgi sinu nimi. Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu kui taevas nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu ka meie andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid hukatuse sisse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. (Mt 6: 9-13)).
Evangeeliumis on talletatud seitse lauset, mis Jeesus ristilt ütles:
1. “Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!”
2. “Naine, vaata, see on su poeg!” (ema Maarjale öeldud sõnad). “Vaata, see on su ema!” (jüngrile – arvatavasti Johannesele või ka Maarja Magdaleenale - öeldud sõnad)
3. “Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa minuga olema paradiisis!” (ühele röövlile öeldud sõnad)
4. “Elii! Elii! Lemaa sabahtaani?” (“Mu jumal! Mu jumal! Miks sa oled mind maha jätnud?”)
5. “Mul on janu!”
6. “See on lõpetatud!”
7. “Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!”
Jeesuse ema Maarja tundis oma elus seitset rõõmu: ilmus peaingel Gabriel, sündis Jeesuslaps, targad külastasid Jeesuslast sõime juures, Jeesus tõusis üles, Jeesus läks taevasse;
nelipüha ajal valati välja Püha Vaim, Maarja krooniti taevas.
Maarja seitse valuaega: valus oli Siimeoni ennustus “Ent sinu omastki hingest peab mõõk läbi tungima”; Maarja tundis kibedust, kui püha perekond põgenes Egiptusesse; ta muretses kaheteistkümneaastase Jeesuslapse kadumise üle; valus oli kohtuda Jeesusega Kolgata teel ja seista Kolgata risti jalamil, Jeesus ristilt alla võtta ning matta.
8 – uuendamise ja taassünni number, peetakse ka täiuslikkuse sümboliks, kui korrutada maailma number 4 kahega.
Kaheksanurksed ristimiskabelid, -basseinid ja -vaasid sümboliseerivad uut elu. Ristikoguduse kirikutes on kaheksanurksed ruumid. Ristimiseks kasutatavat veekogu ümbritses kaheksa sammast. Kirikute pea- ning ristikäigu kohal on sageli kaheksanurkne kuppel või torn.
Kaheksanurksed
märtrite hauad väljendavad usku, et kadunukesed on surres saanud osa igavesest elust.
Jeesus tõi oma mäejutluses ära kaheksa õndsat (Mt 5:3-11).
Kaheksakiireline päike on Kristuse sümbol.
Kristliku
gnostitsismi järgi elasid Jumal, Kristus ja Neitsi Maarja kaheksandas taevas.
9 – tõe number.
5. sajandil jaotati
inglid kolme
triaadi, üheksasse astmesse. Esimese hierarhia moodustavad
seeravid,
keerubid ja
troonid, kes ümbritsesid Jumalat ja ülistasid teda. Teise triaadi kuuluvad
ülemused,
väed ja
võimud, kes juhtisid taevatähti. Kolmanda hierarhia moodustavad valitsused, inglid,
peainglid.
Deemonid (
LANGENUD INGLID - DEEMONID) on taevalike inglite vastandiks, needki jaotatakse üheksasse järku.
On üheksa põrguringi.
Dante Alighieri poeemis “Jumalik komöödia” on märgitud, et põrgul on üheksa korrust. Põrgul arvatakse olevat ka üheksa väravat: kolm pronksist, kolm rauast, kolm teemantidest. Maa peal olid põrgujõudude käsilasteks nõiad, kes lugesid maagilisi loitsusid üheksa korda. Kassil kui nõia pereliikmel arvatakse olevat üheksa hinge ehk elu.
10 – täiustumise arv.
Noa olevat olnud pärast Aadamat kümnes põlvkond. Selle aja jooksul jõudis kurjus laialt oma seemneid külvata ja Jumal saatis veeuputuse. Algas uus ajajärk. Hävingule määratud Soodomat oleks võinud päästa kümme vaga inimest.
Iisraellaste Egiptusest pääsemisele eelnes kümme nuhtlust.
Moosese kahel seadusetahvlil oli kirjas kümme käsku (kümnest käsust neli esimest on seotud OMA JUMALA austamisega, järgnevad kuus käsku ligimese austamisega).
Truuduse ja usu proovilepaneku arvuna esineb number kümme Jeesuse võrdluses kümnest mõrsjast
(Mt 25:1–13).
Laulude raamat mainib sageli kümne keelega kannelt (L 33:2, 92:4). Sellele pöörab erilist tähelepanu kirikuisa Augustinus, kes viitab asjaolule, et kogu helilooming on taevalise sfääri muusika ja Taavet, keda peetakse laulude autoriks, oli taevaliku muusika dirigent.
11 – kuna üksteist ületas Jumala kümne käsu hulga, oli see patu, ebaõigluse ja liiderlikkuse arv. Patu arvuna on üheteistkümne kohta öeldud ka “saatana tosin”. Jäi ju Jeesuse jüngritosinast järele vaid üksteist, kuna saatan meelitas
Juudas Iskarioti pettuse teele.
Kui Jeesus töömehed palkas, nägi ta, et üheteistkümnendal tunnil seisid mehed jõude. (Mt 20:1-6). Üksteist märgib viimast võimalust: veel jõuab midagi korda saata, kuid tingimata tuleb kiirustada. Kui kell saab kaksteist, on kõik võimalused möödas.
12 – Piiblis on juttu kaheteistkümnest Iisraeli suguharust. Jeesusel oli kaksteist
jüngrit.
Sodiaagi kaheteistkümnele arvule otsiti ka kiriklikke vasteid. Nii oli igal jüngril oma sodiaagimärk.
Siimon Peetrus – Jäär
Andreas – Sõnn
Jaakob Vanem (Sebedeuse poeg, Johannese vend) – Kaksikud
Johannes – Vähk
Toomas ehk Didymos ”kaksik” – Lõvi
Jaakob Noorem (Alfeuse poeg, Jeesuse vend) – Neitsi
Filippus – Kaalud
Bartholomeus – Skorpion
Matteus – Ambur
Siimon
Kananaios (Apostlite tegude raamatus ja Luuka evangeeliumis hüütakse teda seloot Siimonaks) – Kaljukits Juudas Iskariot – Veevalaja
Taddeus - Kalad
Püha Augustinus põhjendas numbri 12 tähtsust järgmiselt: „Miks oli jüngreid kaksteist? Sellepärast, et eksisteerib neli maailmajagu ning kogu maailm tuleb evangeeliumi abiga usule pöörata. Seetõttu on kirjutatud ka neli evangeeliumi. Kiriku ülesandeks on kogu maa Jumala kolmainsa nimesse kutsuda. Kolm korda neli annab tulemuseks kaksteist.”
Taeva kuninganna Maarja peas kujutatakse sageli kaheteistkümnest tähest koosnevat pärga. Ilmutusraamatus on kirjas: “Ja suur imetäht ilmus taevas: naine, riietatud päikesega ja kuu tema jalge all, ja temal peas pärg kaheteistkümnest tähest.” (Ilm 12:1)
Jõuludest kolmekuningapäevani loevad kristlased kaksteist päeva. Arvatakse, et siis saab Jumal inimeseks, et saatana teod olematuks muuta.
Sünagoogi ülema tütar Jairus, kelle Jeesus surnuist äratas, oli kaheteistkümneaastane. Markuse evangeeliumis mainitakse, et Jeesus ravis terveks naise, kes oli kaksteist aastat verejooksu kannatanud.
13 – õnnetuse, reetmise arv.
Juudas Iskariot oli Jeesuse sõpruskonnas kolmeteistkümnes. Püha õhtusöömaajal oli laua ääres 13 inimest, nende seas ka Juudas, kes oli juba nõustunud oma õpetajat ära andma.
Johannese ilmutusraamatu kolmeteistkümnes peatükk räägib antikristusest ning deemonlikust metsalisest, keda maailm hakkas kummardama.
14 – ristitee märk. Enamasti leidub katolikes kirikutes pildisari (seinamaalingud, reljeefid või skluptuurid) Kristuse ristitee neljateistkümnest teemast. Ristitee teemade hulk kinnitati 1700. aastal.
- Jeesus mõistetakse surma.
- Jeesus võtab risti oma õlale.
- Jeesus nõrkeb risti raskuse all.
- Jeesus kohtub oma kurva emaga.
- Siimon Küreenest kannab Jeesuse risti.
- Veronica annab Jeesusele higiräti.
- Jeesus nõrkeb teist korda risti raskuse all.
- Jeesus kohtab nutvaid naisi.
- Jeesus nõrkeb kolmandat korda risti raskuse all.
- Jeesusel rebitakse riided seljast.
- Jeesus lüüakse risti.
- Jeesus sureb ristil.
- Jeesus võetakse ristilt.
- Jeesus maetakse hauda.
17 – veeuputuse arv. Vanas Testamendis on kirjas, et veeuputus algas teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval (1Mo 7:11) ning Noa laev peatus Ararati mägedes seitsmenda kuu seitsmeteistkümnendal päeval (1Mo 8:4). Noa laeva ehitamine olevat kestnud seitseteist päeva.
30 – ristimisemärk. Jeesus ristiti kolmekümneaastaselt.
Juudas Iskariot pettis Jeesust kolmekümne hõbeseekli eest. Numbrite korrutamine
5 x 6 = 30 näitab, et Kristust petavad need, kes annavad oma meeled (5) maailma (6) kiusatuste kätte.
33 – pärimuse järgi elas Jeesus 33-aastaseks.
40 – katsumuste ja proovilepaneku arv. Veeuputus kestis 40 päeva.
Kui
Mooses sai Jumala käsud, oli ta Siinai mäel 40 päeva. Moosese elu koosnes kolmest neljakümneaastasest perioodist: 40 aastat Egiptuses, 40 kõnnumaal, 40 rahva juhina kõrberännakul. Moosese esimene periood on küpsemise periood, 40-aastaselt võib mees iseseisvalt oma elu ning tegude eest vastutada.
Kohtunik võis kurjategijale määrata kõige rohkem 40 piitsahoopi (5Mo 25:3). (Praktikas piirduti tavaliselt kolmekümne üheksa piitsahoobiga).
Number 40 viitab ka puhastumisele. Vana Testamendi järgi oli sünnitaja roojane (poisslapse puhul seitse ning tüdruku korral 14 päeva). Pärast seda pidi poisi sünnitanud naine templist eemal olema kolmkümmend kolm, tüdruku ilmale toonud naine kuuskümmend kuus päeva. Naine pidi siis teistest inimestest eemal olema ühtekokku nelikümmend või kaheksakümmend päeva.
Kristus viibis kõrbes 40 päeva ja oli saatana kiusata 40 päeva. Hauas olevat Kristus olnud 40 tundi. Jeesuse ülestõusmise ja taevamineku vahele jäi 40 päeva - nii sai numbrist 40 surnute ülestõusmise ennustus.
666 – metsalise arv Johannese ilmutusraamatus (Ilm 13:18). Number 666 viitab saatanale ning on kõigi jumala eitajate kehastus.
1000 – igavikku tähistav arv, sest arvude nimetused, mis ületavad tuhande piiri, on ainult selle lisandid ja mitmekordistused.
2000 – juutide jaoks oli kaks tuhat
sabati arv, kuna
rabide õpetuse järgi tohtis sabati ajal astuda kõige rohkem kaks tuhat sammu.
144 000 – äravalitute arv ilmutusraamatus (Ilm 7:4)