Susanna lugu on kirjas apokriivades. Kaks juutide vanemat ja kohtumõistjat armuvad väga rikka ja lugupeetud mehe Joojakimi kaunisse naisesse Susannasse. Susanna nimi tähendab tõlkes „punast liiliat”- lille, mida on peetud ilu ja süütuse võrdkujuks. Kumbki mees ihaldab naist algul omaette, lõpuks aga kavatsevad üksmeelselt Susannat abielurikkumisele sundida. Nad varitsevad naist, passivad peale, kui Susanna tahab end aias pesema hakata. Mehed ootavad ära, mil Susanna kaks teenijat sulgevad aia ukse ning lähevad õli ja salvi tooma. Ähvardusega, et nad on näinud naise juures tundmatut noormeest, kellega Susanna olevat jaganud intiimset kooselu, tahavad juutide vanemad sundida naist neilegi anduma.

Susanna keeldub pattu tegemast ja hüüab appi. Kodus olevad teenijad tõttavad aeda. Et oma nahka päästa, esitavad mehed Susanna vastu süüdistuse abielurikkumises. Teisel päeval kordavad nad öeldut koguduse ees ning nõuavad Moosese seaduse täitmist. Moosese seaduse järgi pidi abielurikkuja naise kividega surnuks loopima (2Mo 20:10). Kuigi inimesed, kes kaunist Susannat näevad, nutavad, usuvad nad kaht auväärset vanemat. Meeste jutt iluaias jalutamisest ja Susannast, kes lasi tüdrukutel aia ukse sulgeda ning kes siis noore mehega ühte heitis, mõjub veenvalt. „Rahva tüürimehed” lisavad veel, et noormees avas aia ukse (neil polnud rammu teda tagasi hoida),  põgenes ja jäi tabamatuks.

Susanna kisendab valjul häälel rahvale oma süütust: „Sa igavene Jumal, kes sa ära tunned, mis on salajas, kes sa kõik tead, enne kui asjad sünnivad, sina tead, et nad valet mu peale tunnistavad.” Kui naine ära viiakse, virgub Püha vaim poisis, kelle nimi on Taaniel (kr „Minu kohtumõistja on Jumal”; See, kes mulle õiguse annab, on Jumal”). Taaniel teatab rahvale: „Olgu mina ilma süüta sestsinasest veresüüst!” (samad sõnad ütleb hiljem Pontius Pilaatus Kristuse surmamõistmise juures). Noormees nõuab uut kohut. Ta asub ise asjaosaliste ülekuulamisel küsimusi esitama. Taaniel usub, et kuritöö konkreetse sündmuspaiga teadasaamine selgitab välja tõe. Üks vanematest kuulutab, et Susanna patustas palsamipuu all, teine aga, et kuritöö toimus tamme all. Meeste vastuoluline jutt tõestab rahvale, et nad on valet vandunud ja salanud oma südame pööraseks teinud himu.

Tehtud kuritöö karistuseks ootab kaht juudi vanemat Moosese seadus: „Ja kohtumõistjad peavad hästi järele uurima, ja vaata, kui tunnistaja on valetunnistaja, kui ta on valet kaevanud oma venna peale, siis peate temale nõnda tegema, kuidas tema mõtles oma vennale teha, sest ta peab kõik kurja enese seest välja rookima.” (5Mo 19:18-19). Kuritööle järgnebki teenitud karistus.