Peakatted, rõivad   Ülesanne

sutaan ja alba (peakate tiaara)

sutaan ja alba (peakate tiaara)
Raffael
„Sixtuse madonna”
”The Sistine Madonna”
1513 ? 1514
Vanade Meistrite Maaligalerii, Dresden


Tagasi

Peakatted

barett – roomakatoliku preestri baretil on eriline tähendus: bareti nurgad sümboliseerivad ilmakaari, barett ütlust: “Minge kogu maailma ja ristige kõik Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel (kolm kõrgendust), mina (tutt) olen alati teie keskel.” Kardinalid kannavad sarlakpunast, piiskopid purpurset ja preestrid musta baretti

  tunitsella (peakate barett)
 
mitra – kõrgemate vaimulike peakate, mis sümboliseerib võimu. Vanem mitra oli pentagooni-kujuline. Selle kukla- ja otsmikupool sümboliseerivad Vana ja Uut Testamenti. Mitra lindid sümboliseerivad aga sõna ja vaimu. Abti mitral on üks rist, piiskopi mitral kaks risti, peapiiskopi mitral päike

kaasula, dalmaatika, alba (peakate mitra) mitra mitra alba, sutaan stoola (peakate mitra) alba, dalmaatika, kaasula (peakate mitra)

tiaara - paavsti kolmekordse krooni kujuline peakate (ld Vicarius Filii Dei – “Jumala Poja asetäitja”). Tiaara aluseks oli Vana-Pärsia kuningate peaehe, mille kuju meenutas poolikut muna. 12. sajandil lisas paavst Aleksander III paavstivõimu sõltumatuse tähistamiseks esimese krooni. Paavst Bonifatius VIII paigutas tiaarale teise krooni, et see koos esimese krooniga rõhutaks paavstide vaimulikku ja ilmalikku võimu. Jumalikku võimu tähistava kolmanda krooni lisas tiaarale 14. saj kas Clemens V või Benedictus XII. Kolm krooni üheskoos sümboliseerivad kolmainsust, kannatavat, võitlevat ja võidukat kirikut ning paavsti võimu kuningate ja keisrite üle. Tiaara tipus olev rist tähistab paavsti allumist Kristusele

tiaara ornaat (peakate tiaara) stoola ja sutaan (peakate tiaara) sutaan ja alba (peakate tiaara)

tonsuur – munkade tunnus keskajal. Keskelt paljakspöetud pead ümbritsevad juuksed sümboliseerisid Kristuse okaskrooni ja loobumist ajalikest asjadest

tonsuur tonsuur tonsuur

pileus – ühevärviline murumüts, mida roomakatoliku kõrgemad vaimulikud kannavad koos sutaaniga, oli algselt tonsuuri kate ja sümboliseerib pühendumist ainsa Jumala teenimisele.

pileus (rõivad tunitsella ja alba) pileus (rõivad tunitsella ja alba) pileus

 
Rõivad
 
alba – kandadeni ulatuv valge linane tuunika, vaimulikurüü; märgib puhtust ja rõõmu lunastuse üle

dalmaatika  ja alba pluviaal ja alba sutaan ja alba

dalmaatika – roomakatoliku piiskopi, abti ja diakoni rõivas, pikk laiade käistega pealisrüü alba peal. Sümboliseerib rõõmu, lunastust ja õiglust. Diakonitest pühakute Stefanose ja Püha Laurentiuse atribuut
 
  
 
kaasula (ld casa – „onn, maja”; ld casula – „majake”) – missarüü, kõiki teisi rõivaid kattev pealisrüü, missat pidava vaimuliku peamine ornaat. Kaasula kujunes välja antiikaegsest koonilise kujuga pontšot meenutavast mantlist, mis tehti poolringikujulisest riidetükist ja õmmeldi eest kokku, nii et jäi vaid pea-avaus. Kaasula seljale on tikitud rist. Kaasula sümboliseerib Kristuse purpurrüüd ning väljendab kristlikku armastust ja kaitset

 
ornaat - vaimulike või ilmalike võimukandjate pidulik ametirüü
 
pluviaal  (ld pluvia  “vihm”) – kõige uhkem kiriklik rõivas, avar poolringikujuline keep; vihmamantlist väljaarenenud suure kraega keep, mida kantakse protsessioonidel. Sümboliseerib puhtust, süütust ja väärikust

pluviaal pluviaal

purpurmantel on Kristuse sümbol
 
sinine mantel on Neitsi Maarja sümbol

Giovanni Bellini

tunitsella (ld tunica – “tuunika”) lühike dalmaatika, missarüü, rõõmu ja südamerahu sümbol
 
sutaan (pr soutane – “kuub”) – katoliku vaimuliku igapäevane rõivas, maani ulatuv pikk-kuub, ühtlasi vaimuliku seisuse tunnus. Sutaan on rõivas, mis näitab, et selle kandja elu on pühendatud kirikule. Paavst kannab tavaliselt valget, piiskop purpurset ja madalamad vaimulikud musta sutaani
 
Rõivaste lisadetailid
 
amiktus – vaimuliku rõivastuse osa, õlarätt. Amiktus ehk humeraal on õlgu ja kaela kattev pikliku kujuga rätt, mis seotakse kahe paelaga ümber rinna. Sümboliseerib rätikut, mis kattis Kristuse nägu, kui sõjamehed teda pilkasid
 
kapuutseremiitluse ja munkluse tähis
 
kotiriie – sümboliseerib patukahetsust
 
maniipel (ld manus –“käsi”) – kitsas siidist lint missat pidava vaimuliku käsivarrel alba peal, viitab köiele, millega Kristus seoti. Maniipel sümboliseerib häid tegusid, valvsust ja patukahetsust
 
nööp – nööpide arvul vaimulikuriietuses on sümboolne tähendus. Nõnda sümboliseerivad näiteks 33 nööpi sutaani ees Kristuse eluaastaid
 
nöörvöö – linane, villane või siidvöö, kasinuse sümbol, mida vaimulik kannab ümber piha alba peal. Nöörvöö viitab köiele, millega Kristus seoti samba külge. Munkade tunnuseks on kolme sõlmega nöörvöö. Kolm sõlme sellel sümboliseerivad munga antud kolme tõotust: olla vaene, olla kasin ja olla kuulekas

nöörvöö

pallium (ld “kate”) – kitsas villane riideriba liturgilise riietuse peal, millel on kaks lühikest otsa: üks ots ees ja teine seljal. Palliumil on kuus musta risti. Paavstliku võimu sümbolina antakse pallium peapiiskoppidele, märgistades nende osasaamist paavstivõimust. Y-kujuline pallium sümboliseerib Kristuse ristilöömist
 
stoola – roomakatoliku või anglikaani vaimuliku missarüü juurde kuuluv õlalint, ümber kaela kantav kitsas riideriba, ametivöö. Stoola sümboliseerib Kristuse iket, preesterlikku väärikust, kristlase kohustust töötada ustavalt Kristuse kuningriigi heaks. Stoolal on kolm risti: üks keskel ja teised otstel. Missa ajal on preestri stoola ristatud, muudel liturgilistel talitustel mitte

stoola (peakate mitra) stoola (peakate mitra) stoola