Pärast ristiusku pöördumist veetis Paulus kolm aastat üksilduses, alles siis hakkas ta Damaskuses jutlustama. Temast sai paganate apostel. Paulus võttis osa kolmest misjonireisist: Süüriasse, Väike-Aasiasse ja Kreekasse. Nende reiside käigus pani ta aluse esimestele kristlikele kogukondadele. Kui juutide juhid hakkasid Paulust süüdistama rahutuste põhjustamises Jeruusalemmas ja ähvardasid teda tappa, pöördus Paulus õiguse saamiseks keiser Nero poole. Vastavalt Rooma kodanikuõigusele saadeti ta Rooma, et seal kohut mõista. Laev hukkus Malta rannikul, aga keegi ei uppunud. Reisil hammustas Paulust rästik, ent mürk ei teinud talle midagi. Roomas hoiti Paulust kaks aastat koduarestis, ent tal oli lubatud inimestega vestelda ja kirju kirjutada. Pauluse kirjad õhutasid väikseid kogudusi ühinema. Pauluse tegevust on täpsemalt kirjeldatud Apostlite tegude raamatus ning tema kirjades galaatlastele, roomlastele ja korintlastele. Pärimuse kohaselt langes Paulus Nero tagakiusamise ohvriks. Rooma müüride taga umbes 67. aasta paiku pKr raiuti Pauluse pea maha. Eesti rahvakalendris tähistatakse Sauluse ristiusku pööramise päeva paavlipäeval, 25. jaanuaril, siis võib ikka ja jälle küsida: „Kas võib Saulist Paulus saada?” Püha Paulus on telgivalmistajate, sadulseppade, misjonäride patroon. Temalt palutakse abi mürkmadude vastu. Püha Pauluse atribuudid: raamat või pärgamendirull tema kirjadega, mõõk