8. september, Neitsi Maarja sündimispäev. Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb 6. sajandi Süüriast või Palestiinast, kus apokrüüfide mõjul kujunes välja jumalaema kultus. Kuna Maarja sündimine on tuntud üksnes apokrüüfide kaudu, siis tunnustati püha aeglaselt. Veel 9. sajandil polnud jumalaemakultus laialt levinud. Prantsusmaal on püha seostatud ilmutusega – püha Maurilius kuulis Angeris jumalaema sündi tähistavate inglite laulu. Jumalaema sündimist tähistavad erinevad kirikud erineval ajal. Idakirik tähistab püha 12. septembril, kopti kirik 1. mail. Eesti rahvakalendris on ussimaarjapäeva nimetatud veel väike maarjapäev ehk ussi magamise päev. Setud tähistavad 14. septembrit ehk viissenjapäeva kui usside magama minemise päeva. Eestis teatakse püha alates 16. sajandist. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad uskumuse kohaselt nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine keelatud. Mõnevõrra oli levinud just õmblemis- ja ketramiskeeld, vältimaks ussihammustusi