Jeremija

(kr „kõrge, suursugune”) – Juuda prohvet, Anatoti preestri poeg, tegutses umbes VII saj eKr, umbes pool sajandit pärast prohvet Jesajat. Oma jumalikust kutsumusest sai Jeremija teadlikuks19-aastaselt. Jeremijal kui Jumala käskjalal ja kohtusõnumi toojal tuli kuulutada Jeruusalemma hävingut ja Taaveti dünastia kokkuvarisemist. Tema manitsuste peateemaks oli Juuda rahva hoiatamine ebajumala kummardamise ja kombelõtvuse eest ning rahva pidev meeleparandusele kutsumine. Jeremija suri Egiptuses või Paabelis