(kr „mu hüvang; õnnistus; hea käekäik”) – tähtsaim Vana Testamendi kirjaprohvet, elas Juudamaal VIII saj eKr, oli kõrgest soost, suri kuningas Manasse ajal arvatavasti märtrina. Prohvetiks kutsuti Jesaja kahekümne viie aastaselt. Ta kuulutas ette saabuvat messiast, kes põlvneb Taaveti soost: „Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahu-vürst!” (Js 9:5)