Markus

teise evangeeliumi kirjutaja. Algul elas Markus Jeruusalemmas ja oma ema majas oli tal võimalus kuulata Jeesuse esimesi jüngreid (on peetud võimalikuks, et sellessamas majas toimus ka Jeesuse viimane õhtusöömaaeg). Hiljem läks Markus oma nõbu Barnabase ja Pauluse seltsis misjonireisile Küprosele. Markus hülgas Pauluse poolel teel ja naases Jeruusalemma. Seetõttu keeldus Paulus teda uuele reisile kaasa võtmast. Koostöö Barnabasega aga laabus ning Markus tegutses misjonärina mõnda aega ka Küprosel. Seejärel sai Markusest Püha Peetruse jünger ja ta töötas Roomas Peetruse sekretärina. Peetrus ütles tema kohta “mu poeg Markus”. Pärimuse järgi oli Peetrus see, kes rääkis Markusele suurema osa Jeesuse eluloost, tuletas meelde Jeesuse sõnu ja tegusid. Püha Peetruselt kuuldu põhjal olevatki Markus oma evangeeliumi kirja pannud. Peetakse võimalikuks, et Markus mainib evangeeliumis iseennastki. Nimelt räägib ta ainsa evangelistina noormehest, kes viibis Jeesuse vahistamise juures. Noormeest ei saadud kinni võtta, sest ta puges särgist välja ning põgenes. Pärast Roomast lahkumist jõudis Markus Egiptusesse. Väidetavalt sai temast Aleksandria kiriku rajaja ning Aleksandria esimene piiskop. Arvatakse, et Nero valitsemisajal, 67. aastal leidis Markus Aleksandrias märtrisurma. Markus olevat otse altari ees kinni võetud, teda köie otsas lohistatud ja lõpuks surnuks pekstud (või kägistatud). Pärast Markuse surma puhkenud äikesetorm, paganausulised põgenenud ja kohalikud kristlased saanud tema surnukeha maha matta.
Legend räägib ajast, mil Markus kord Aadria mere kallastel jutlustas ja tema laev suure tormi tõttu laguunidesse kandus. Seal ilmutas end ingel ja kuulutas: “Siia kerkib sinu auks kord suur linn (Veneetsia).” Mitu sajandit hiljem, aastal 828 viisid meremehed Markuse säilmed Veneetsiasse. Tema uuele matmispaigale püstitati kabel ja Markus kuulutati Veneetsia kaitsepühakuks. Markuse kui sõnumitooja rollile osutab tiivuline lõvi, Markuse tähtsaim atribuut. Markuse sümboliteks on raamat, pärgamendirull, kirjutussulg, piiskopirüü. Markus on klaasikunstnike, notarite, vangide kaitsepühak. Martsipani peetakse Markuse leivaks. Eesti rahvakalendris tähistatakse markusepäeva 25. aprillil