| Ristimärgid | Häälestusülesanne | Ülesanne |
Ristipuud on sageli seostatud elupuuga: vertikaalsel teljel on ülendav tähendus, horisontaalne tähendab maist elu. Inimenegi, kui ta seisab kõrvalesirutatud kätega ja tekib ristikujund, on justkui elupuu võrdkuju. Ristimärgil on lai tähenduste skaala: surm, Jumal, pääsemine, kirik, taevas, põrgu, patt jm
Rist – kristluse peamine sümbol, millest kujunes kannatusemärk, lunastuse sümbol. Ristisõdade ajal tõusis esile Püha Risti kultus, mille keskseks reliikviaks oli tükike Kristuse ristipuust. Ristimärki tehakse õnnistamisel või palvetamisel. Et ristimärk hoiaks ära õnnetused, on riste vajutatud ka kodus küpsetatavatele leibadele. Eriti populaarseks muutus see 17. saj protestantlikul Inglismaal.
Lõuna-Eesti matusekombestikus (eelkõige Võrumaal Hargla, Karula, Urvaste, Rõuge kandis, Põlvamaal Räpinas ning Tartumaal Sangaste, Kambja ja Võnnu piirkonnas) kehtib veel tänapäevalgi kadunu mälestuseks puusse ristikuju lõikamise tava. Rist lõigatakse puusse lahkunu viimsel teekonnal kodust kalmistule.
Y – harkrist. Samastatakse elupuuga.
+ - kreeka rist (crux quadrata) – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. Algselt sümboliseeris kreeka rist looduse nelja algelementi - tuld, maad, vett, õhku. Tasakaalustatud vertikaalsed ja horisontaalsed elemendid tähendavad ka mehe ja naise looduslikku ühendust. Ühtlasi sümboliseerivad neli võrdse pikkusega ristiharu nelja evangelisti - Matteust, Markust, Luukat, Johannest. Ka nelja evangeeliumi, mis on võrdselt olulised. Kreeka risti nimetatakse veel ka Püha Jüri (Georgi) ristiks.
†- ladina rist (crux immissa) - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga, sellise risti võtsid piinamisvahendina kasutusele roomlased. Ladina risti põhjal kujundati isegi kõrgemate vaimulike sauad, mis tähistavad nende positsiooni kiriklikus hierarhias.
T - Antoniuse rist (crux commissa) - sümboliseerib palveränduri keppi ja sõna Theos (Jumal) esitähte.
X - Andrease rist (crux decussata) - Andreas ei pidanud end vääriliseks surema sama kujuga ristil, millel suri Jeesus. Sarmaadid, kelle seas Andreas oli misjonitööd teinud, kasutasidki teistsuguse kujuga risti.
- Peetruse rist- ladina rist tagurpidi. Peetruse legend on analoogiline Andrease legendiga: Peetrus ei pidanud ennast vääriliseks surema nõnda nagu Kristus. Peetrus laskis end lüüa ristile, pea alaspidi. Peetruse rist sümboliseerib satanistile vastuvõetamatut tunnet- alandlikkust.
- patriarhi rist - kahe horisontaalse haruga rist. Patriarhi rist saadi ristile kinnitatud nimesilti tähistava põikpuu lisamisega. Seda risti kasutavad peapiiskopid ja kardinalid.
- vene rist - kolme põikpuuga rist, mis on kujundatud patriarhi risti alusel. Vene risti ülemine põikpuu on lühem (see on Kristuse süüplaat, nimesilt). Kolmas, alumine viltune põikpuu tähistab Kristuse jalgealust klotsi. Jalgade tugipuu asetseb kallakuga vasakult paremale. Vasak pool tähistab halba röövlit, kes läks põrgusse, parem pool head röövlit, kes läks taevasse.
- paavsti rist - kolme põikpuuga rist.
- aasrist ehk kopti rist on egiptuse hieroglüüf anh, mis tähendab „elu”. Aasrist sümboliseerib surematust. Aasristi võtsid Egiptuse kristlased (koptid) üle muinasegiptuse sümboolikast. Igavest elu tähistava märgina sai seda seostada Kristuse poolt pakutava igavese eluga. Aasristi geomeetrilist vormi võib tõlgendada kui päikesetõusu, kui meheliku ja naiseliku või mõne muu vastandi ühtsust, kui võtit esoteeriliste teadmiste juurde ja vaimu surmajärgsesse ellu.
- ratasrist ühendab risti ja ratast. Rist on nelja ilmakaare ja nelja aastaaja, ratas aga päikeseketta sümbol. Ratasrist oli tuntud juba eelajaloost, eeskätt keldi ristina. Kõige tuntumaks sai ratasrist Skandinaavias ja Iirimaal, kus 7. – 8. sajandil hakati püstitama hiiglaslikke kivist ratasriste - hauakive. Hauakivina on ratasrist levinud ka Eestimaa kalmistutel. 
pühitsusrist - kiriku sisseõnnistamise puhul mitmele poole (näit kirikuseintele, altarilauale jm) maalitud rõngas asetsev kreeka rist.
- kaheksatipuline malta rist, mida katolikus kirikus kasutasid hospitaliidid – vaeste ja haigete hoolekandega tegelevad mungad ja vaimulike ordude liikmed.
- ankurrist märgib lootust, turvalisust, vankumatust, ustavust, mõistlikkust, lunastust. Uues Testamendis on kirjas, et lootus lunastusele on kui “hinge ankur” (He 6:19).Ankru ülemine ots näeb välja nagu rist. Seepärast uuristati varakristlikus kultuuris seintele ankrut kui kristliku sümboolika üht salajast märki.
krutsifiks sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. Vanimad ristilöödud Kristuse kujutised pärinevad 6. sajandist pKr. Varasel keskajal kujutati ristilöödud Kristust elavana ja triumfeerivana. Aja jooksul ristilöödu kujutamine aga muutus: näiteks gooti stiilis krutsifiksil on Kristus kas surnud või piinarikkalt surev. Tõenäoliselt pärineb krutsifiks Rooma impeeriumi aladelt. Krutsifiks tuleneb ladinakeelsest verbist – cruciare – „piinama”, seega on juba selle sümboli nimesse sisse kodeeritud vägivalla ajalugu.
kristogramm – Kristuse monogramm, mis on moodustatud Kristuse nime esitähtedest. Üldtuntud on IX, XP. Esimene – IX - on tuletatud nimedest Jesous Christos. Teine kristogramm – XP- Jeesuse tiitli Christos kahe esitähe järgi, mis kreeka keeles tähendab „võitja, salvitu”. Keiser Constantinus olevat 27. okt 312. aastal näinud monogrammi XP unes. See ennustanud talle võitu kaaskeiser Maxentiuse üle. Pärast võidukat lahingut võttiski keiser märgi XP ametlikuks embleemiks ning laskis selle lüüa sõdurite kilpidele leegionikotka asemele.
Vähem on tuntud kristrogramm IC – XC - NIKA, mis viitab Kristusele kui Võitjale (NIKA on lühend sõnast NIKATOR – „Võitja”). Teada on ka kristogramm XPS.
Kristogrammid:
Ristimärkide värvussümboolika:
valge rist sümboliseerib usu valgust ja õpetuse puhtust
punane - Kristuse vereohvrit ja pühakute martüüriume
must - püsivust ja kindlust
roheline - ülestõusmist ja lootust
sinine - Neitsi Maarjat