Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu. Viis nendest olid rumalad ja viis arukad, rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli, arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.
Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.
Aga keskööl kostis hüüd: “Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!”

Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.
Rumalad ütlesid arukatele: “Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!”
Aga arukad vastasid: “Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!”

Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati.
Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid:”Isand, isand, ava meile!”

Aga tema vastas neile: “Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”
Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!

 

Tähendamissõna talentidest

 

Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte. Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.
Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.

Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde. Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha. Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru. Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: “Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!”

Ta isand lausus talle: “Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: “Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!”

Ta isand lausus talle: “Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: “Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!”
Tema isand aga vastas talle: “Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud. Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga. Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on
kümme talenti! Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!”

 

(Matteuse evangeelium 25:1–30)