Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.
Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõiki saladusi
ja ma tunnetaksin kõike
ja kui mul oleks kogu usk,
nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta,
aga mul ei oleks armastust,
siis poleks minust ühtigi.
Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin
ja kui ma oma ihu annaksin põletada,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma ei saavutaks midagi.
Armastus on pika meelega,
armastus hellitab,
ta ei ole kade,
armastus ei kelgi ega hoople,
ta ei käitu näotult,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu.
Ta ei jäta meelde paha,
tal ei ole rõõmu ülekohtust,
aga ta rõõmustab tõe üle.
Ta lepib kõigega,
ta usub kõike,
ta loodab kõike,
ta talub kõike.
Armastus ei hääbu kunagi.
Olgu ennustused - need kõrvaldatakse,
olgu keeled - need vaibuvad,
olgu tunnetus - see lõpeb ära.
Sest poolikult me tunnetame
ja poolikult me ennustame,
aga kui tuleb täielik,
siis kõrvaldatakse poolik.
Kui ma olin väeti laps,
siis ma rääkisin nagu väeti laps,
mõtlesin nagu väeti laps,
arutlesin nagu väeti laps.
Aga kui ma sain meheks,
jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.
Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist,
siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult,
siis aga tunnetan täiesti,
nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm,
aga suurim neist on armastus.

(1Kr 13)

 

Su iga kumerus kui vibu täies jõus

mu kehha tuiskab joovastavaid nooli.

Kuis tänan seda, kes su sinuks voolis!

Su iga kumerus kui vibu täies jõus.

 

Sus koos on kõik, mis parim igas tõus.

Me rajad ristand, õnnistanud hetke

nii hoian, kuis ei hoita amulette.

Su ohe põhjatum kui meretõus.

 

Su ohe põhjatum kui meretõus.

Su iga kumerus kui vibu täies jõus.

Oo jumalad! Kõik jumalad on nõus,

kui nooltest tapet, oma hukus vappun

ja hukkuv maa sus mulle vastu rappub -

hing karjatab – kõik jumalad on nõus!

 

Ja sureb pikaldaselt vaikusesse kõu,

et saada igiehtsaks sõnaks: „Saagu valgus!”

Kõik järgnev tuhat aastat on me haljas valdus,

kus koos kõik, mis parim igas tõus.

 

Kuis tänan seda, kes su sinuks voolis…