405. aasta –     Hieronymus tõlkis Piibli ladina keelde. Piibel sai katoliku kiriku tekstina nimeks „Vulgata”. „Vulgata” käsikirju on säilinud palju, umbes 9000

 

Esimesed saj-d  - Piibli tõlkimine gruusia, araabia, etioopia, nuubia, pärsia keeltesse

4. – 5. saj          - Piibli tõlkimine gooti keelde, tõlkijaks Ufila

9. saj                 - Piibli tõlkimine bulgaaria keelde, tõlkijaiks vennad Konstantinus ja Methodius

10. – 11. saj      - bulgaariakeelse Piibli tõlke põhjal kujunes välja kiriku-slaavikeelne tekst

1380 – 1382      - Piibli tõlkimine inglise keelde, tõlkija John Wicliff

1455. a              - Gutenberg trükkis ladinakeelse Piibli (165 paberile ja 35 pärgamendile). Trükise hinnaks kujunes 750 kuldnat, mis oli 5  korda odavam kui käsikirjaline raamat. Esimesi trükiseid on säilinud 21 eksemplari (1978. a müüdi üks neist oksjonil 1 265 000 naela eest).

1466. a             - esimene trükitud Piibel saksa keeles

1471. a             - esimene trükitud Piibel itaalia keeles

1474. a             - esimene trükitud Piibel prantsuse keeles

1488. a             - esimene trükitud Piibel tšehhi keeles

1522. a             - Martin Luther tõlkis saksa keelde Uue Testamendi ja see ilmus nimega “Septembripiibel”. Kolme kuuga müüdi 5000 eksemplari. Lisandus uus trükk pealkirjaga “Detsembripiibel”

1525. a            - Lüübekis ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat – “Luterlik käsiraamat”, mis sealsamas hävitati kui ketserlik teos

1534. a            - Saksamaal valmis meeskonnatööna kogu Piibli tõlge. Hiljem kasutati saksakeelset alusteksti Piibli tõlkimisel hollandi, taani, rootsi, soome ja poola keelde

1535. a            - trükiti eestikeelne Wanradt-Koelli katekismus, mille oli koostanud Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkinud Johann Koell. Katekismusest on säilinud 11 lehekülge

1551. a            - Tallinna koolipoiss Hans Susi tõlkis eesti keelde evangeeliumide perikoobid ja lauluraamatu. Miskipärast jäi tõlge trükkimata

1739. a             -  Anton Thor Helle tõlkis Piibli täies mahus eesti keelde. Raamatute Raamat trükiti Tallinnas tiraažiga 6015 eksemplari. Piibli väljaandmine sai aluseks eesti kirjakeele kujunemisele

1938. – 1940. a ilmus Eestis Suur Piibel, mille kirjastusühing Loodus andis välja eestikeelse Piibli ilmumise juubeli - 200. aasta - tähistamiseks. (Suur Piibel sisaldab ka apokrüüfe.) Trükis ilmus vihikute kaupa; gravüürimeister G. Doré oli selle rikkalikult illustreerinud. Suure Piibli teksti redigeeris Tartu Ülikooli eesti keele professor Johannes Voldemar Veski. Eriküsimustes Piibli keelelise redaktsiooni alal töötas Tartu Ülikooli usuteaduskonna professor Uku Masing, kelle järjekindluse kohta ütles Vello Salo: “Sõnade vastavus läheb nii kaugele, et me võiksime oma juubelipiiblist heebrea keelde tagasi tõlkida.”

Tänapäeval on Piibel tervikuna tõlgitud rohkem kui 300 keelde, osalisi tõlkeid on tehtud rohkem kui 2100 keelde. Piiblit peetakse seni enimtõlgitud teoseks.