Püha Hieronymus Häälestusülesanne   

Miks on Hieronymus tuntud erakust õpetlasena?
 
Hieronymus sündis u 347. aastal Dalmaatsias. Ta õppis Roomas, valdas ladina, kreeka ja heebrea keelt. Kui ta oli end ristida lasknud, siirdus ta Süüria kõrbesse, et seal erakuna elades meelt parandada.
 
Aastal 382 naasis Hieronymus Rooma, hakkas tööle preestrina ja paavst Damasuse sekretärina. Paavst tegi talle ülesandeks tõlkida ladina keelde Vana ja Uue Testamendi kreekakeelne versioon. Ülesande täitmine võttis Hieronymuse elust kakskümmend aastat. Vanemaid piiblitõlkeid redigeerides ja mitmeid osi algkeelsetest tekstidest tõlkides koostas Hieronymus ladinakeelse Piibli, mis sai „Vulgata” nime all hiljem katolikus kirikus ainukehtivaks. „Vulgata” valmis 405. aastal. Hieronymuse taotluseks oli elegantne tõlge, mis vastaks „kiriku auväärusele”. Tema põhimõte oli tõlkida lauseid, mitte sõnu. Eelkõige pidas ta silmas teksti mõtet ja keele kõla. Maalikunstis on Hieronymust sageli kujutatud istumas oma kabinetis, seljas punane rüü, käsil Piibli tõlketöö. Tema töölaual on krutsifiks, öökull või pealuu ja liivakell, mis märgivad surelikkust.
 
Aastal 386 läks Hieronymus elama Petlemma ja asutas seal mitmeid kloostreid. Pärimuse järgi tuli Petlemma kloostris Hieronymuse juurde lonkav lõvi. Teised mungad põgenesid, kuid õpetlane tõmbas lõvil kaktuseokka käpast välja ja loomast sai Hieronymuse sõber. Kloostri mungad nõudsid, et lõvi peab hakkama oma igapäevase leiva teenimiseks tööd tegema: lõvi määrati puid vedava eesli ihukaitsjaks. Kord, kui lõvi jättis eesli omapead, möödus Petlemmast karavan ja eesel varastati. Mungad arvasid, et lõvi on eesli nahka pistnud ja määrasid talle karistuseks eesli töö – puude vedamise. Kord nägi aga lõvi ühes karavanis kaduma läinud eeslit ning ajas oma süütuse tõestamiseks kogu karavani Petlemma kloostrisse (legend sarnaneb paljus Androclese looga). Püha Hieronymus suri aastal 420 Petlemmas.
 
Püha Hieronymuse atribuutika hulka kuulub punane kardinalimantel ja laiaservaline kardinalimüts. Kuigi Hieronymuse ajal polnud veel kardinaliametit olemas, on hakatud teda selle ametiga seostama, kuna Rooma preestrid täitsidki kardinalide ülesandeid.
Maalikunstis on eraklikku Hieronymust kujutatud eremiidina kõrbes, poolenisti riides ja sassis juustega. Mõnikord on tal käes kivi, millega ta end peksab, et peletada eemale seksuaalseid fantaasiaid. Hieronymust on kujutatud vana mehena, kelle kaaslaseks on lõvi.
Bernardino Mei Federico Fiori Baroccci Caravaggio Caravaggio Marinus van Reymerswaele Georges de La Tour Jacques Blanchard Lionello Spada Jan van Eyck Albrecht Dürer Albrecht Dürer Albrecht Dürer Masaccio