Püha Stephanos Häälestusülesanne   

Milline oli Stephanose märtrisurm?
 
Stephanos oli esimene kristlane-märter. „Stephanos, täis armu ja väge, tegi imetegusid ja suuri tunnustähti rahva seas.” (Ap 6:8) Stephanose valimisest diakoniks ning tema märtrisurmast umbes aastal 35 jutustatakse Apostlite tegude raamatu 6. ja 7. peatükis.
 
Stephanos sai hariduse Aleksandrias ja oli üks seitsmest mehest, kelle apostlid valisid välja, et teha neist diakonid. Stephanose ülesandeks oli korraldada almustejagamist ja hoolekannet vaeste leskede eest. Ta sai kuulsaks hea jutlustajana, näidates end juutide ajaloo ja Jeesuse elu hea tundjana. Juudid olid Stephanose kõneosavuse peale kadedad ja süüdistasid teda Moosese ja Jumala halvustamises. Stephanos võeti kinni ning toodi juutide Suurkohtu ette. Enda kaitseks välja astudes süüdistas Stephanos juute Jeesuse tapmises: „Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt! Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad, nõnda teete teiegi. Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie, kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent ei ole seda pidanud.” (Ap 7:51-53)
 
Oma surmaotsusele kirjutas Stephanos alla järgmiste sõnadega: „Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.” (Ap 7:56). Juudi seaduse järgi oli selline nägemus ülim jumalateotus. Kohtumõistjad olid Stephanose jutlusest raevunud ja loopisid linnamüüri taga ta kividega surnuks. Surres hüüdis Stephanos: „Issand, ära pane seda neile patuks!” ja palus oma Jumalalt tapjatele andeks anda. Pealtvaatajate hulgas oli ka Saulus, kes kiviloopijate rõivaid valvas. Stephanose säilmed leiti 415. aastal Jeruusalemma lähedalt, kust need viidi Konstantinoopolisse ja sealt Rooma.
 
Eesti rahvakalendris tähistatakse diakoni ning esimese märtri Stephanose mälestuspäeva tehvani- ehk tabanipäeval, 26. detsembril. 

Stefanos on diakonite patroon. Püha Stephanose atribuutika seondub valge diakonirüüga, palmioksa, evangeeliumiraamatu ning kividega.

Giotto di Bondone Luis de Morales Jean Fouquet Paolo Uccello Vittore Carpaccio Vittore Carpaccio Paolo Uccello Bernardo Daddi Juan de Juanes