Püha Agata Häälestusülesanne   

Milliseid imesid koges Agata?

Agata sündis 3. sajandil Sitsiilia saarel Catanias. Juba varases nooruses otsustas ta jääda neitsiks ja pühendada end Kristusele, taevalikule peigmehele. Ent Agata ilu köitis Sitsiilia konsuli Quintianuse tähelepanu. Kui Agata oli tõrjunud kõik tema lähenemiskatsed, otsustas konsul saata ta kättemaksuks lõbumajja. Ime läbi suutis Agata bordellis neitsilikkuse säilitada. Järgnes vangla, kus teda peksti ja piinati. Seejärel lasi Quintianus Agathal rinnad tangidega ära rebida. Kui Agata vangikongis suurte valude käes lamas, ilmutas end talle Püha Peetrus koos ingliga ning neiu haavad hakkasid imeväel paranema. Hiljem viidi Agata kohtu ette, kus otsustati, et neidu peab kuumadel sütel veeretama ja seejärel tulle heidetama. Agata palus Jumalat, et surm vabastaks ta piinadest. Ta palvet võeti kuulda: Agata surma saatis võimas ime – maavärin.  

Agata suri arvatavasti 251. aastal. Aasta pärast tema surma ähvardas Etnast purskuv tuline laava hävitada Catania linna. Linnaelanikud läksid Püha Agata hauale, võtsid kaasa tema siidloori ning riputasid selle oda otsa. Sellise püha reliikviaga astusid nad tulele vastu. Kui laava loorini jõudis, pöördus kõrvetav tulevoog kõrvale ning linn oli päästetud. Sellist imet nähes astusid paljud inimesed ristiusku.

Püha märtri Agata kultus on kõige rohkem levinud Sitsiilias. Agata päeva tähistatakse 5. veebruaril - siis pühitsetakse leiba ja vett, mida heidetakse tulekahju puhul leekidesse nende levimise takistamiseks.

Agata kaitseb Catania linna, kellavalajaid, halastajaõdesid. Teda hüütakse appi vulkaanipurske, maavärina, äikese, tulekahjude, rinnavähi, viljatuse puhul.

Agata atribuudid: äralõigatud rinnad, kandik rindadega, lambarauad, verine riie, mida ta rinnal hoiab - vihje imele. Agata atribuudiks on ka palmioks kui võidu sümbol.