Püha Katariina Aleksandriast Häälestusülesanne   

Kas Püha Katariina oli Kristuse pruut?
 
”Kuldlegendi” kohaselt sündis Katariina umbes 290. aastal jõukas Aleksandria perekonnas. Kord olevat ta näinud unes Jeesuslapsukest ning tahtnud teda sülle võtta, kuid laps ei tulnud. Neiu järeldas, et ta pole veel veendunud kristlane. Katariina tõotas jääda neitsiks ja pühendada oma elu Jumalale. Kui ta teist korda Jeesust unes nägi, andis Kristus talle sõrmuse ja 18-aastane Katariina kuulutas end Jeesusega abielus olevaks.
 
Kuna Katariina mõistis avalikult hukka kristlasi tagakiusava Rooma keisri Maxentiuse, pani valitseja ta väitlema 50 paganliku filosoofiga. Ükski filosoof ei suutnud neiu arukaid argumente kummutada. Legendi kohaselt muutusid kõik filosoofid väitluse käigus koguni ise kristlasteks. Vihane Maxentius lasi armetud filosoofid hukata. Siis püüdis keiser Katariinat ära osta ja pakkus talle kuninglikku abielu. Neiu keeldus ja nimetas end ”Kristuse pruudiks”.
 
Katariina misjonäritöö rahva hulgas oli edukas. Sõjakäigult naasnud keiser Maxentius avastas, et tema äraolekul olid ta abikaasa, väeülem ja 200 keiserlikku kaardiväelast ristiusu vastu võtnud. Raevunud valitseja lasi Katariina hukkamiseks valmistada ogadega ratta. Enne neiu piinamist tabas aga masinavärki Jumala saadetud piksenool. Ratas purunes ja lendavad pinnud tapsid mitu pealtvaatajat. Lõpuks lasi Maxentius tüütu tüdruku tappa tavapärasel viisil - pea mahalöömise läbi. Legendi järgi olevat Katariina soontest vere asemel voolanud piim ja inglid viinud Katariina keha Siinai mäele. Aastal 527 lasi keiser Justinianus Püha Katariina hukkamiskohale ehitada eremiitide kloostri.
 
Püha Katariina on kõigi rattaga töötavate käsitööliste, üliõpilaste, noorte tüdrukute, filosoofide, preestrite ja raamatukoguhoidjate kaitsepühak.
Tema atribuudid on ratas, mõõk, kroon, raamat, sõrmus (sümboliseerib Katariina müstilist abielu Kristusega).
 
Eesti rahvakalendris tähistatakse Püha Katariina päeva 25. novembril, kadripäeval
Tundmatu ungari kunstnik Panicale da Masolino Caravaggio Raffael Santi Callisto Piazza da Lodi Fernando Gallego Panicale da Masolino Fernando Gallego Guercino Lucas Cranach Vanem Lucas Cranach Vanem