Püha Bartolomeus Häälestusülesanne   
Miks on Bartolomeuse ikonograafiline embleem nahk või nahanülgimisnuga?

Bartolomeus elas 1. sajandil ja pärines Galilea Kaanast. Johannese evangeeliumis on Bartolomeust kutsutud ka Naatanaeliks – tõeliseks iisraeli meheks, kelles ei ole valet 
(Jh 1:47 j). Ta oli Jeesuse jünger, kes pärast Kristuse surma ja ülestõusmist tegutses Indias, Armeenias, Mesopotaamias, Araabias ja Egiptuses. Bartolomeus suri märtrisurma Armeeenias. Kuningas Astüagese käsul nüliti ta elusalt, seejärel löödi risti ja lõpuks raiuti pea maha.

Kunstiteostes on sageli kujutatud Bartolomeuse nülgimist. Nahanülgimisnuga on oluline atribuut, mis otseselt viitab Bartolomeuse märtrisurmale. Mõnikord on tema keha punane, mis tõestab asjaolu, et nahk on juba maha võetud. Vahel hoiab Bartolomeus oma nülitud nahka käsivarrel, või on selle üle õla heitnud. Kuulsaim töö nahka hoidvast Bartolomeusest on Sixtuse kabelis olev fresko „Viimne kohtupäev, autor Michelangelo.
 
Elusalt nülitud mehest Püha Bartolomeusest sai keskajal kaitsepühak kõigi nahaga seotud ametimeestele (parkalid, nahakaupmehed, kingsepad, lihunikud, kindameistrid, raamatuköitjad). Firenzes oli Bartolomeus isegi soola- ja juustukaupmeeste kaitsepühak. Tema poole pöörduti närvihaiguste korral.
 
983. aastal ehitati Bartolomeuse auks Roomas Tiberi jõe saarel kirik, kus on apostli oletatavad säilmed. Eesti kirikuist on Bartolomeusele pühitsetud Palamuse kirik (Püha Bartholomai kirik).
Eestis on apostel Bartolomeuse auks kasutusel suupärasem nimi - Pärtel. Pärtlipäeva ehk Püha Bartolomeuse mälestuspäeva tähistatakse 24. augustil.