Ortolano Gerrit van Honthorst Jan de Bray Pieter de Grebber Juan de Flandes Valentin de Boulogne Marco Basaiti Wolf Huber Cigoli Mattia Preti Nicola Grassi Giovanni Battista Tiepolo Franz Christoph Janneck Antonello da Messina Jan Provost Bartolomé Carducho Andrea Mantegna Abraham Bloemaert
Milline oli Jeesuse saatus?
 
Jeesus sündis umbes 4. aastal eKr ja suri umbes 30. aastal pKr. Pärimuse järgi elas Jeesus 33-aastaseks. Ristiusu kohaselt on Jeesus Jumala Poeg. Tema ema oli Neitsi Maarja, kes eostus Jumala Püha Vaimu kaudu. Seega on Jeesus ühtaegu inimese ja jumala poeg (nt kirikus on altaril sageli kaks küünalt, millega väljendatakse kristlikku õpetust Jeesuse kahest olemusest, tema inimlikkusest ja jumalikkusest).
 
Jeesus sündis loomalaudas Jeruusalemma lähedal Petlemmas. Seal külastasid teda Hommikumaa targad ja kohalikud lambakarjused, kes tahtsid avaldada austust juutide kuningale. Kui kuningas Heroodes sai kuulda potentsiaalse võistleja sünnist, püüdis ta Jeesust hävitada. Heroodes korrraldas Petlemma ümbruses süütutele lastele veresauna, mille käigus tapeti kõik juudisoost väikesed poisslapsed. Jeesus aga pääses, sest Maarja ja tema abikaasa Joosep põgenesid Egiptusesse pärast seda, kui Joosepit oli unenäos hoiatatud Heroodese plaanidest. Pärast Heroodese surma tuli Püha perekond Egiptusest tagasi ja asus elama Naatsaretti, kus Jeesus üles kasvas.
 
Kui Kristus oli 30-aastane, ristis Ristija Johannes ta Jordani jões. Pärast seda siirdus Jeesus kõrbesse, et paastuda nelikümmend päeva ja ööd. Usku jumalasse tõestas ta sellega, et seisis vastu Saatana kolmele kiusatusele. Kolme järgneva aasta jooksul jutlustas Jeesus Palestiinas ja kogus enda ümber rühma õpilasi ehk jüngreid. Kristlikke väljavalituid nimetas Kristus Mäejutluses “maa soolaks”. Oma õpetuse põhiolemuse andiski Jeesus edasi kuulsas Mäejutluses. Jutlus on kokkuvõetav kuldses reeglis: “Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka nendele.” (Mt 7:12).
 
Jumalariigi kuulutamise kõrval saatis Jeesus korda ka palju imetegusid, mida isegi tema vaenlased ei eitanud. Imetegudega tõendas Kristus paljudele oma järgijatele, et ta on midagi rohkemat kui lihtne usuõpetaja. Tema esimene imetegu toimus Kaana pulmas, kus ta vee veiniks muutis. Hiljem tervendas Jeesus tõbiseid, näiteks pidalitõbise, äratas kolm surnut uuesti ellu (neist tuntum on Laatsarus, kes oli olnud surnud juba neli päeva). Jeesus vaigistas tormi, kõndis mööda järvevett ja toitis 5000 meest vaid viie leivapätsi ja kahe kalaga. Jeesus andis ka oma jüngritele väe teha imesid, näiteks Paulusele ja Peetrusele tervekstegemiseanni.
 
Et Jeesus arvustas juudi teokraatia võltsvagadust, sattus ta vastuollu Jeruusalemma ülempreesterkonnaga. Variserid ei tahtnud midagi kuulda jumala halastusest eksinuile, vaid toetusid vanale kogemusele, et kes puudutab sitta, määrib oma käed. Nende vagaduse reeglid nõudsid suhtlemises patustega ainult üht - pattude vältimist. Variserid tõid Jeesuse ette naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt – pahateolt, mille eest süüdlane surnuks loobiti. Jeesus, kes ilmutas kaastunnet, ütles: "Kes teie seast on patuta, visaku tema peale esimesena kivi.” Süüdistajad jäid vakka ja lahkusid. Naisele lausus Jeesus: “Ega minagi sind hukka mõista, mine ja ära tee enam pattu.”
 
Saades aru, et tema hukkamine pole kaugel, kutsus Jeesus kokku oma 12 kõige lähedasemat jüngrit paasatalle sööma. Söömaaja hakul toimetas Jeesus rituaali - pesi jüngrite jalgu. Sellel pühal õhtusöömaajal murdis Jeesus oma kaaslastele leiba ja valas veini ning ennustas, et üks tema jüngritest reedab ta. Pärast õhtusöömaaega läks Jeesus Ketsemani aeda. Kui Peetrus, Jaakobus ja Johannes magasid, palus ta jumalalt jõudu, et kannatada välja eelseisvad katsumused.
 
Juudas Iskarioti märguande, tervituseks antud suudluse peale võtsid relvastatud valvurid Jeesuse kinni. Eeluurimisel otsustas ülempreester Kaifas, et Jeesus peab surema. Mõeldi, milline peaks olema surmaotsuse vääriline tegu: Jeesust peaks süüdistama templi ja jumala teotamises. Leitigi kaks valetunnistajat. Kui Jeesus ise veel vande all tunnistas, et ta on Messias ja Jumala Poeg, siis oli see lõplikuks tõukeks surmaotsuse langetamisel. Juudi kohus võis aga surmaotsuse ellu viia alles siis, kui Rooma võim oli selle kinnitanud. Rooma võimu esindaja, maavanem prokuraator Pontius Pilatus ei pidanud tehtud otsust põhjendatuks. Pilatus tahtis Jeesust päästa, talle paasapühade puhul armu anda. Ta kõhkles. Kui raevunud juudid lubasid maavanema peale Rooma keisrile kaevata, näitas Pilatus Jeesust rahvale ja ütles: „Ecce homo” („Ennäe inimest!”), andes rahvahulgale õiguse otsustada Kristuse saatuse üle. Juudid tõotasid võtta vastutuse Jeesuse valatud vere eest enda ja oma laste peale. Nii pesi Pilatus oma käed kohtuotsuse langetamisest puhtaks ja käskis Jeesuse risti lüüa.
 
Kristust pilgati, peksti, teotati. Pilatus lasi teda juutide verejanu rahuldamiseks piitsutada. Soldatid panid Jeesusele pähe kibuvitsaokstest pärja ja surusid ta paremasse kätte pillirookepi. Siis heitsid nad tema ette põlvili maha ja ütlesid naerdes: „Tere, juuda rahva kuningas!”, sülitasid ja toppisid Jeesusele selga purpurmantli. Seejärel kandis Jeesus ise oma risti läbi Jeruusalemma teisele poole linnamüüri, kohta, mida nimetati Kolgataks. Teel Kolgatale palus Jeesus juua. Talle anti sapiga segatud äädikat. Hukkamispaigas rammiti ristitulp maasse ja Jeesus naelutati risti põikpuule. Kiiruga saadeti veel kaks kurjategijat hukkamisele. Need löödi risti Jeesusest paremal ja vasakul. Jeesuse ristile kinnitati tema surmamise põhjendus - märk INRI. Sellal, kui Jeesus piinles ristil, käitusid inimesed risti all väga erinevalt. Mõned pakkusid talle uimasteid, paljud pilkasid sõnadega: “Kui sa oled Jumala poeg, siis astu ristilt maha! Teisi on ta avitanud, iseennast ei suuda nüüd aidata!” Hukkamiskomando soldatid aga heitsid ükskõikselt liisku Kristuse viimaste asjade peale. Ka koos Jeesusega ristilöödud kurjategijad pöördusid tema poole: üks mõnitas, teine palus võtta ta vastu oma riiki. Johannese evangeeliumi järgi seisis risti all veel rühm inimesi: kolm Maarjat (Jeesuse ema, ema õde Maarja, Maarja Magdaleena) ning jünger Johannes. Veel ristil mõtles Jeesus oma emale ja andis ta Johannese hooleks. Äkki läks keskpäeval pimedaks, mis sundis kõik pilkajad vaikima. Sel ajal suri Jeesus.
 
Vaid Joosep Arimaatiast söendas minna Pilatuse juurde küsima Jeesuse laipa. Ta mattis Jeesuse hauda, mille oli enda jaoks kivisse raiunud ja kiviga sulgenud. Naised (Jeesuse ema ja Maarja Magdaleena), kes tema surnukeha tahtsid balsameerida, said esimesena teada Jeesuse ülestõusmisest: maa hakkas värisema, taevast laskus maa peale ingel, veeretas kivi ukse eest ja ütles, et Jeesuse surnukeha hauas pole ja et Jeesus on üles tõusnud. Ülestõusnu ilmutaski ennast. Jeesus tuli naistele vastu, tervitas ja teatas: “Minge, kuulutage mu vendadele (jüngritele), et nad Galileamaale läheksid, ja seal saavad nad mind näha.” (Mt 28:1-10).
 
Enne veel, kui Kristus 11 jüngriga Galileamaal kohtus, ilmutas ta end ka kahele jüngrile Emmause külas. Jüngrid pidasid teda algul tavaliseks teekäijaks, kui aga Ülestõusnu murdis õhtueinel leiba ja pakkus veini, hakkasid nad uskuma järjekordset imet.
 
Neljakümnendal päeval lahkus Jeesus maa pealt ja tõusis taevasse, et asuda oma kohale Jumala kõrval. Tema sõnumit pidid inimkonnale edasi andma jüngrid, kes said pärast Jeesuse surma endale uue nime – apostlid (saadikud).
 
NB!

Uues Testamendis kirjeldatakse Jeesuse tegevust ja õpetust neljas evangeeliumis. Sageli on neis Jeesuse imetegusid, kannatusi ja ülestõusmist edasi antud erinevate nüanssidega. Näiteks legend Jeesuse vee peal kõndimisest. Nii Matteuse evangeelium (Mt 14:25), Johannese evangeelium (Jh 6:19) kui ka Markuse evangeelium (Mk 6:48) mainivad, et Jeesus kõndis järve peal. Teisalt on märgitud Johannese evangeeliumi kuuenda peatüki algusesse lause: “Kristuse imelik söötmine ja kõndimine mere peal”. Nii ei jäägi muud üle, kui muutuda üldsõnaliseks ja märkida lihtne üldistus: Jeesus kõndis vee peal. Või teine näide. Mida siis lõpuks anti Jeesusele juua, kui ta oli ristil nõrkemas? Matteuse evangeeliumis märgitakse: “Ja kohe jooksis üks nende seast, võttis käsna, täitis selle äädikaga, pistis pilliroo otsa ja jootis teda.” (Mt 27:48). Markuse evangeeliumis on kirjas hoopis teisiti: “Ja nad andsid talle juua mürriga segatud viina, aga tema ei võtnud.” (Mk 15:23). Piiblisõna võib mitmeti mõista ja tõlgendada.