Kristuse atribuutika Häälestusülesanne  Ülesanne

Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid:
Hea Karjane - õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest (Jh 10:1). Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest
kala - Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Kreeka keeles on kala ichtys, millest kristlased nägid nimede Iesous Christos Theou Hyios Soter (kr k “Jeesus Kristus, Jumala Poeg, Päästja”) esitähti. Jeesuse sõnast kaluritele Siimonale ja Andreasele (Mt 4: 19) sai kala ka ristimise sümboliks. Usule pöördunud inimesi hakati nimetama pisciculi – väikesteks kaladeks
paabulind – “sada silma” paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne
pelikan – ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos fööniksiga esindab pelikan Kristuse loomust: pelikan inimlikku ja fööniks jumalikku poolt
fööniks – Kristuse ülestõusmise sümbol, esindab Kristuse jumalikku poolt. Fööniks sümboliseerib ka usku ja igipüsivust: fööniks põletas end perioodiliselt tuleriidal, siis aga tõusis iseenese tuhast taas ellu ja alustas uut eluringi
tall ehk Agnus Dei – (ld k “Jumal tall”) sümboliseerib Kristust kui lepitusohvrit inimkonna pattude eest. Ristija Johannes kuulutas Jeesuse “Jumala talleks, kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29). Talle-sümboli aluseks on ka Johannese ilmutusraamatu nägemused Kristusest kui tallest (Ilm 5:1). Ka Paulus nimetab Kristust paasatalleks – kui lepitusohvrit inimkonna pattude eest. Tall raamatuga sümboliseerib Kristuse taastulekut, tall ristiga Kristuse surma, tall lipuga Kristuse ülestõusmist. 
Kuigi sagedamini on varakristlikus kultuuris kujutatud Kristust tallena, on seostatud Jeesusega ka vasika-sümbolit. Vasikas märgib süütust ohverdamisel

Jan van Eyck Francisco de Zurbarįn

Jeesuslapse atribuudid:
kirikakar – sümboliseerib Jeesuslapse süütust. Tavaliselt kujutati kirikakart maalidel, mis näitavad Jeesuslapse kummardamist
kirss – sümboliseerib rõõmu. Jeesuslapse atribuut.
koit – lunastuse ning Kristuse tuleku võrdkuju
korall – Jeesuslapse atribuut
kuu – sümboliseerib Jeesuslapse hälli

Domenico Beccafumi Raffael Sandro Botticelli Carlo Crivelli

Kristuse monogrammid:
IHS (IHC) – Jeesuse kreekakeelse nime kolm esimest tähte; Jeesuse ladinakeelse nimekuju IHSUS abreviatuur, mida hiljem seostati motoga: In Hoc Signo (Vinces) – „selle märgi all võidad”. See viitab legendile keiser Constantinusest, kes oli enne lahingut näinud unes ristiga lippu, millele olid märgitud sõnad In Hoc Signo 
INRI – Jesus Nazarenus, Rex Judaeorum - nimetähed (Jeesus naatsaretlane, juutide kuningas)

Francisco de Zurbarįn Raffael

kristogramm – Kristuse monogramm, mis on moodustatud Kristuse nime esitähtedest. Üldtuntud on IX, XP. Esimene on tuletatud nimedest Jesous Christos, teine Jeesuse tiitli Christos kahe esitähe järgi. Keiser Constantinus olevat 27. okt 312. aastal näinud monogrammi XP unes. See ennustanud talle võitu kaaskeiser Maxentiuse üle. Pärast võidukat lahingut võttiski keiser oma ametlikuks embleemiks märgi XP ning laskis selle lüüa oma sõdurite kilpidelegi. Vähem on tuntud kristogramm IC –XC – NIKA, mis viitab Kristusele kui Võitjale

 

Kristuse võimu ja kuninglikkuse sümbolid:

eesel – loom, kellel Kristus sõitis Jeruusalemma. Esimesed kristlased nägid selles sissesõidus prohvet Sakarja ettekuulutuse täitumist: ”Ütelge Siioni tütrele: Vaata, sinu Kuningas tuleb sulle tasane ja istub emaeesli seljas.” (Sk 9:9). Eesel sümboliseerib Iisraeli rahumeelsust. Seega tähendab Sakarja ettekuulutus, et Kristus on rahumeelne kuningas, mitte sõjakas messias

Benjamin Robert Haydon Pietro Lorenzetti

koidutäht – Kristuse sümbol
küünal – Kristuse kui maailma valguse sümbol
number kaks – Kristuse inimlik ja jumalik loomus
riigiõun (maakera) – Kristuse atribuut, tema ülima võimu sümbol

Jan van Eyck Benozzo Gozzoli

rist kuplil – sümboliseerib Kristuse ülemvõimu kõigi inimeste üle
ringis olev ristikujuline aupaiste

Simone Martini

Armulauaga seotud sümbolid:
armulauakarikas – püha õhtusöömaaja ja Kristuse vereohvri sümbol
leib (armulaual on eriline armulaualeib – oblaat) - sümboliseeerib Kristuse ihu. Leib on elu tähis ja võib sümboliseerida Kristust kui maailmale igavese elu andjat. Leiva murdmine ja jagamine on kokkukuuluvuse märk. Hapendamata leib on puhastumise ja paasapühade ohvri märk

Juan de Juanes Jacopo Bassano

vein – Kristuse lunastav veri. Armulauavein – viinamarjamahl või vein võrdub juutlikus sümboolikas verega. Armulauavein märgib inimeste ja Jumala vahelist pühalikku lepingut
viinamarjad; viinapuu ja selle oksad - kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile

Pierre Mignard

Kristuse kannatustega seotud sümbolid:
ahelad – Kristuse kannatuse sümbol
akantus – akantuse okkad sümboliseerivad Kristuse kannatusi
ametüst – violetne kivi sümboliseerib Kristuse kannatusi, alandlikkust, meelerahu ja vagadust
astelpõõsas – Kristuse kannatuse sümbol. Legendi järgi tehti Kristuse rist astelpõõsa puidust, sest teised puud ei lubanud end kasutada; Kristuse okaskrooni sümbol
haavad - Kristuse kannatuse sümbol. Tavaliselt kujutatakse Kristust viie haavaga (kaks kätel, kaks jalgadel, üks küljes).
heliotroop – verekivi, milles on Kristuse verepiisad. Rahu ja mõistmise sümbol
karbunkul – punane granaat, mille erepunane värv sümboliseerib verd ja Kristuse haavu ning seega kannatust
krutsifiks sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. Vanimad ristilöödud Kristuse kujutised pärinevad 6. sajandist pKr, kusjuures varasel keskajal kujutati ristilöödud Kristust elavana ja triumfeerivana. Aja jooksul ristilöödu kujutamine aga muutus: näiteks gooti stiilis krutsifiksil on Kristus kas surnud või piinarikkalt surev. Tõenäoliselt pärineb krutsifiks Rooma impeeriumi aladelt. Krutsifiks tuleneb ladinakeelsest verbist – cruciare
 “piinama” – ja seega on juba sümboli nimesse kodeeritud vägivalla ajalugu

Cimabue

köis – sümboliseerib Kristuse kannatusi, sest sõdalased sidusid kinni Kristuse käed
moon – punased mooniõied märgivad Kristuse kannatusi ja vereohvrit
ohakalind – Kristuse kannatusi sümboliseeriv lind, keda kujutatakse tavaliselt koos ohaka- või kibuvitsaoksaga. Linnul on veretilka meenutav punane laik, mis saadud Kristuse laubast okast välja tõmmates

Verona da Liberale Giovanni Battista Tiepolo

okaskroon – Rooma sõdurid mõnitasid ja piinasid sellega Kristust, sest pidasid teda isehakanud kuningaks. Okaskroon on üks peamisi kannatava Kristuse, märtri atribuute. Tavaliselt on see põimitud kas kibuvitsa, ohaka, astelpõõsa või muraka vartest. Kolm vääti okaskroonis märgivad patulunastuse kolme astet: arusaamist, et oled pattu teinud, pihtimist, lunastust

Lucas Cranach Vanem 

orhidee – tumepunased täpid lillel on Kristuse veretilgad
pilliroog – Jeesuse kannatuse sümbol. Alandamiseks panid sõdurid Kristusele “valitsuskepina” kätte pilliroo. Ristile naelutatud Kristusele pakuti äädikas niisutatud käsna just pillirookepi otsast – sümboliseerib suuruse alandamist
punarind – kaastunde sümbol, sest lind püüdis Kristuse ristist naelu välja tõmmata ning põrgus piinlevatele hingedele vett viia. Punase rinna olevat ta saanud kas naelatorkest või põrgutule kõrvetusest. Rändlinnuna sümboliseerib surma ja ülestõusmist
purpurpunane mantel – Kristuse sümbol

Hans Memling GarofaloPieter de Grebber

täring – Kristuse kannatuste sümbol, sest pärast ristilöömist heitsid sõdurid tema kuue peale liisku
veripunane roos – Kristuse kannatuse ja inimkonna-armastuse sümbol                
võilill – mõru maitsega lill, Kristuse kannatuste sümbol
 
Kristuse ülestõusmise sümbolid:
liblikas nukust tekkiv putukas tuletab meelde Kristuse ülestõusmist
muna – Kristuse ülestõusmise sümbol. Tibupoja koorumine sümboliseerib Kristuse väljatulekut hauakambrist. Legendi järgi tuli Maarja Magdaleena keiser Tiberiuse juurde ja kuulutas: “Kristus on üles tõusnud!”. Tal oli kaasas muna. Tiberius olevat kostnud, et enne läheb muna punaseks, kui tema seda usub. Muna värvuski punaseks

Guido di Pietro

nelikümmend – Kristus paastus 40 päeva kõrbes – seal kiusas teda kurat (seda mälestab 40 päeva kestev suur paast). Pärast paastumist jutlustas Jeesus 40 kuud. 40 päeva pärast surma tõusis ta taevasse