Kristuse kujutamine kunstis    

Vanimad Kristuse näo kujutised pärinevad 2. sajandist. Alles 3. sajandil kujunes välja traditsiooniline Kristuse kuju: mõttetarga näoga vanem mees, kellel pikad juuksed ja habe. Kristuse pea kohale maaliti ringis olev ristikujuline aupaiste. Ka mandorla.

  Guido di Pietro Pietro Perugino

4. sajandil, riigikiriku ajajärgul, hakati Kristust kujutama valitsejana - pantokraatorina: keisrirüüs; seisvana või troonil istuvana, sageli jüngrite poolt ümbritsetuna. Enamjaolt hoidis troonil istuv Jeesus-pantokraator vasakus käes eluraamatut ja parem käsi oli õnnistavalt üles tõstetud. Pantokraatori (kr „kõige üle valitseja”) motiiv esineb II - VI saj bütsantsi kunstis ja IX – XI saj vanavene kirikukunstis.

 Pietro Cavallini

5. sajandil hakati Kristuse kujutist kultuslikult austama pühapiltide – ikoonidega.
NB! Vaata kodulehekülge http://www.ikonmaleri.no/
 

Renessansiperioodil muutus populaarseks Kristuslapse maalimine. Sageli hoiab Jeesuslaps käes apelsini (või õuna), lunastuse sümboleid, kuna neid peeti hea ja kurja tundmise puu keelatud viljaks. Vahel on Jeesuslapse käes avatud raamat, millel on tähed alfa ja oomega (A ja Ω), sümboliseerides kõige oleva algust ja lõppu, Kristuse õpetust.

Sandro Botticelli Albrecht Altdorfer

Hommikumaa tarkasid kujutatakse maalidel tavaliselt Jeesuslast kummardamas, talle kingitusi toomas. Melchior (Euroopa) on vana valge nahaga tark, pärit Araabiast. Ta kinkis Jeesuslapsele kui lunastajale mürri. Balthasar (Aasia) on keskealine kollase nahavärvusega tark, pärit Pärsiast. Tema võttis kingituseks kaasa jumalust tähistavat viirukit. Kolmas Hommikumaa tark on Kaspar (Aafrika) – noor mustanahaline Süüriast pärit mees. Kaspar kinkis Jeesuslapsele kui maisele valitsejale kulda. Üldjuhul on kunstnikud (Gerard David, Albrecht Dürer jt) lähtunud põhimõttest, et kolme Hommikumaa targa erineva nahavärvuse rõhutamine peab tõestama kristluse elujõudu: kristlus ei tohi võõraks jääda ühelegi rassile.
Ent on ka kunstnikke (Juan Reixach jt), kes pole üldisest traditsioonist - kujutada kolme erinevat rassi - kinni pidanud.

  Gerard David Juan Reixach 

Mitmete maalijate piltidel on leidnud kujutamist sündmus, kuidas karjased Jeesuslast kummardavad.

 Lorenzo di Credi

Kujutamistähtsaks on võetud ka hetk, mil Ristija Johannes Jordani jões Jeesust ristib.

 Guido Reni Joachim Patenier

Pärast 40 päeva ja 40 öö pikkust paastumist kõrbes tõestas Jeesus usku Jumalasse sellega, et seisis vastu Saatana kolmele kiusatusele. Seda teemat on kunstis vähe käsitletud, erandiks Juan de Flandes.

 Juan de Flandes

Kunstnikke on eriti huvitanud Jeesuse jüngrite kogumise teema. Jeesus kutsub oma õpilasteks vendasid Siimonit (Peetrust) ja Andreast, maksukogujat Matteust (Caravaggio “Püha Matteuse kutsumine”).

  Michelangelo Merisi da Caravaggio Marinus van Reymerswaele Hendrick Terbrugghen Jacob Willemsz de Wet Vanem Lluis Borrassa

Rohkesti on piltidel kujutatud Jeesuse imetegusid. Kristuse esimene imetegu oli Kaana pulmas vee veiniks muutmine. Jeesus tervendas tõbiseid ja pimedaid, äratas ellu kolm surnut. Neist on tuntumad Laatsaruse, aga ka Jairuse tütre surnust ülesäratamise lugu. Tormi vaigistamist, vett mööda kõndimist ja 5000 mehe toitmist viie leivapätsi ja kahe kalaga on vähem maalitud.

 Guercino Juan de Flandes Michael Pacher Mattia Preti Friedrich Overbeck Julius Schnorr von Carolsfeld Gerard David Juan de Flandes Rutilio Manetti Menabuoi de\' Giusto Paolo Veronese Paolo Veronese

On säilinud töid, mis illustreerivad sündmusi seoses variseride käsuga Jeesusele, et too mõistaks kohut abielu rikkunud naise üle ja süüdlane kividega surnuks loobitaks. Peamiselt on kunstnikud püüdnud näidata situatsiooni, mil Kristus sõnab: “Las viskab esimese kivi see, kes ise on patuta”.

 Giuseppe Nuvolone Tintoretto

Läbi aegade on maalikunstis ülipopulaarseks teemaks olnud püha õhtusöömaaja kujutamine. Tavaliselt istuvad Jeesus ja tema 12 kõige lähedasemat jüngrit laua taga, Jeesus murrab oma kaaslastele leiba ja valab veini ning kuulutab, et üks tema jüngritest reedab ta. Ruum täitub jüngrite kirgliku pahameelega, ainus vaikija on Juudas Iskariot, kes kotti hõbeseeklitega kramplikult käes hoiab (Leonardo da Vinci “Püha õhtusöömaaeg”). Vaidlusi on tekitanud probleem, kas kunstnikud on maalinud Jeesuse kõrval istuma tema lemmikjüngri Johannese või Maarja Magdaleena. Ilmselt on maalijad Johannese evangeeliumis kirja pandud sõnu “Aga Jeesuse süles istus lauas üks ta jüngreist, keda ta armastas ... ja kes lasi enese Jeesuse rinnale.” (Jh 13:1) mitmeti tõlgendanud. On kunstnikke (Francisco Henriques, Pieter Pourbus, Juan de Juanes jt), kes on maalinud Johannest, ja on kunstnikke, kes on maalinud Maarja Magdaleenat (Dieric Bouts Vanem, Leonardo da Vinci, Jaume Huguet, Daniele Crespi, Jaume Baço Jacomart jt)

Francisco Henriques Pieter Pourbus Juan de Juanes Dieric Bouts Vanem Leonardo da Vinci Jaume Huguet Daniele Crespi Jaume Baēo Jacomart

Kristus peseb jüngrite jalgu pärast Püha õhtusöömaaega, enne vangivõtmist, kui ta mõistab, et Juudas Iskariotist saab reetja. Kristus võtab kuue seljast ja rätiku kätte, valab vaagnasse vett ja peseb oma jüngrite jalgu ning kuivatab neid rätikuga. Ta seletab jüngritele, et see on näide alandlikkusest, mida nad peavad järgima (see komme on tänapäevalgi - paavst peseb Roomas Laterani katedraalis kardinalide jalgu).

Pietro Lorenzetti

Oluline teema Kristuse kujutamisel on Ketsemani aia motiiv. Kui jüngrid Peetrus, Jaakobus ja Johannes magavad, palub Jeesus Jumalalt jõudu, et kannatada välja eelseisvad katsumused. Jeesuse kannatusi Ketsemani aias on nimetatud ka Kristuse agooniaks. Sageli on näidatud Kristuse pöördumist abi samiseks taevaliku ingli või nähtamatu taevaliku jõu poole. 

  Giovanni Bellini Sandro Botticelli Buoninsegna di Duccio

Juudase suudlus kui reetmise sümbol on kajastamist leidnud eelkõige kunstnike Giotto di Bondone`i, Wolf Huberi, Caravaggio poolt.Traditsiooniliselt näitavad nadrelvastatud valvureid, kes vangistavad Jeesuse Juudas Iskarioti märguande - tervituseks antud suudluse - peale. Kiiskavalt kollane Juudase riietus on kokkuleppeliselt reeturlikkuse värv.

  Giotto di Bondone Wolf Huber

Ülempreester Kaifase teema annab ülevaate Kaifase otsusest, et Jeesus peab surema. Ta süüdistab Jeesust templi ja Jumala teotamises. Leitakse ka kaks valetunnistajat Kristuse süüteo kinnitamiseks. Kaifast võib piltidel ära tunda rinna eest lõhkikäristatud riiete järgi. 

Giotto di Bondone

Jeesuse sõnade “Enne kui kukk täna laulab, salgad sa mind kolm korda!” illustratsioon kunstis on seotud Peetruse salgamise teemaga. Peetrus salgas Jeesust kolm korda. Matteuse evangeeliumi järgi saatis Peetrus vangistatud Jeesust kuni Kaifase õueni, et näha Jeesuse elu lõppu. Ta istus sõjasulaste juurde. Esimene kord tuli Peetruse juurde üks tüdruk ja küsis: „Kas sina olid ühes selle Galilea mehe Jeesusega?” Peetrus salgas kõikide ees ning ütles. „Ei ma mõista, mida sa räägid.” Ta kiirustas värava poole – seal nägi teda teine tüdruk, kes sõnas: „Seesinanegi oli Jeesus Naatsareusega.” Ja taas salgas Peetrus vandega: „Ma ei tunne seda inimest.” Üürikese aja pärast tulid tema juurde inimesed, kes ta lähedal seisid ja ütlesid Peetrusele: „Tõesti, sinagi oled nende hulgast, sest su keelgi tunnistab sind üles.” Seepeale hakkas Peetrus needma ja vanduma. „Ei, ma ei tunne seda inimest.” Ja sedamaid laulis kukk. Nüüd tuli Peetrusele meelde Jeesuse lause: “Enne kui kukk täna laulab, salgad sa mind kolm korda!” Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti. (Mt 26: 69-75)

Jan Miense Molenaer

Rooma võimu esindaja, prokuraator Pontius Pilatuse kõhklused seoses Jeesuse surmamisega on leidnud käsitlemist ecce homo teemas. Pontius Pilatus, erinevalt Kaifasest, ei näinud mingit olulist põhjust surmaotsuseks. Ta tahtis Jeesust päästa tavakohase armuandmisaktiga paasapühade puhul, ent pidi lõpuks alistuma raevunud rahvahulgale. Ta näitas Jeesust rahvale ja ütles: “Ecce homo” (“Ennäe inimest!”), andes rahvahulgale õiguse otsustada Kristuse saatuse üle. Hullunud rahvas nõudis üksmeelselt: „Löödagu ta risti!”

  Gerard David Nicolaes Maes Jan Lievens Quentin Massys Quentin Massys Caravaggio

See, et sõdurid Jeesust peksid ja talle okaskrooni pähe panid, tõestab, et juudidei mõelnud sügavalt Pontius Pilatuse sõnade üle. Nende kättemaksuhimulist ja mõnitavat suhtumist Jeesusesse on kunstis traditsiooniliselt, vastavalt piiblitekstile, väga palju kajastatud: Kristusele surutakse skeptri asemel kätte pillirookepp, kuldse sutaani asemel topitakse selga purpurmantel, pühaliku krooni asemel asetatakse pähe okaskroon.

Luca Signorelli Anthony van Dyck

Risti kandmine Kolgata mäele. Johannese evangeeliumi järgi pidi Jeesus ise kandma oma risti läbi Jeruusalemma teisele poole linnamüüri (Jh 19:17). Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumide järgi kandis risti Siimon Küreenest.

Järgneb Kristuse ristilöömise stseen Kolgata mäel. Temast kummalegi poole löödi risti kaks kurjategijat. Kristuse pea kohale kinnitati märk INRI (Jesus Nazarenus Rex Judaorum - „Jeesus naatsaretlane, juutide kuningas”). Mattias Grünewaldi maalil “Kristus ristil”on leinarõivais Maarja, Jeesuse ema, langenud minestusse evangelist Johannese käte vahele. Ahastav, käsi murdev Maarja Magdaleena, võidepurgike kõrval, põlvitab risti ees. Teisel pool risti on Ristija Johannese jõuline figuur, kes osutab karmi käega Lunastaja poole. Ristija Johannese kohale on kirjutatud sõnad: “Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.” Erilist tähelepanu on vaja pöörata Grünewaldi pildil kujutatud kätele. Kui võrrelda Maarja Magdaleena või Neitsi Maarja või Ristija Johannese käsi Kristuse omadega, võib märgata nende mõõtmete hämmastama panevat erinevust. Jeesus Kristuse suured käed rõhutavad veelgi sügavamalt Ristija Johannese müstilist tõde “Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.” Maalil on ristipuud kandev lambatall, kristlik alandlikkuse sümbol, eksinud patune, keda kutsutakse ka “kadunud lambukeseks”. “Sööda mu lambaid” oli enne taevasseminekut Kristuse üks viimaseid nõuandeid oma jüngrile Peetrusele.

Matthias Grünewald  Tizian El Greco Juan de Flandes Josse Lieferinxe Matthias Grünewald Andrea del Castagno Rueland Frueauf Noorem

Johannese evangeeliumi järgi olid Kristust leinamas kolm Maarjat (Jeesuse ema, ema õde Maarja, Maarja Magdaleena) ning jünger Johannes.

 Jean-Baptiste Jouvenet Dieric Bouts Vanem Caravaggio Raffael Petrus Christus

Pietà („halastus”) on seotud surnud Kristust süles hoidva leinava Neitsi Maarja kujutisega.

El Greco Baciccio Fernando Gallego

Kristuse kannatamisloo ehk passiooni juurde kuulub Ristitee läbimise motiiv. Ristitee idee pärineb Jeruusalemma külastanud kristlike palverändurite kombest käia mööda Jeesusega seotud tegevuspaiku ja liikuda oletatavast Pilaatuse majast Kolgatale. Ristiteel liigutakse mööda neljateistkümnest peatuskohast. Igas peatuskohas meenutatakse üht eluloolist episoodi:
 1. Jeesus mõistetakse surma.
 2. Jeesus võtab risti õlgadele.
 3. Jeesus kukub risti raskuse all.
 4. Jeesus kohtab oma ema.
 6. Kuivatatakse Jeesuse palet.
 7. Jeesus kukub teist korda.
 8. Jeesus räägib Jeruusalemma naistega.
 9. Jeesus kukub kolmandat korda.
10. Jeesusel kistakse riided seljast.
11. Jeesus lüüakse risti.
12. Jeesus sureb ristil.
13. Jeesus võetakse ristilt maha.
14. Jeesus pannakse hauda.

Jeesuse surnust ülestõusmise teemat on kujutatud helgelt ja kirgastatult: Kristus tõuseb taevasse, vabanenud kannatuspiinadest. Näiteks M. Grünewaldi maalil „Ülestõusmine” jätab Kristusmaha surilina, millesse tema keha oli mässitud, ja muutub ülestõusmisel justkui ebamaiseks viirastuseks. Hauda valvanud sõdurid on jumalikust valgusest pimestatud ja tõmblevad abitult šokis.

Mattias Grünewald Lorenzo Lotto Gerard David Garofalo

Levinud on teema „Noli me tangere!” („Ära puutu mind!”). Johannese evangeeliumi järgi oli Maarja Magdaleena esimene, kes märkas Jeesuse tühja hauda, saades nii Jeesuse ülestõusmise esimeseks tunnistajaks. “Noli me tangere!” teema vihjab stseenile, kui Maarja Magdaleena märkab kahte inglit ja Jeesust, keda ta algul aednikuks peab, sest mees hoiab käes kõblast. Jeesus ei lubanud ennast naisel emmata („Ära puutu mind!”), sest ta ei olnud veel taevasse tõusnud.

 Tizian Correggio

Õhtusöök Emmauses on kokkuvõte stseenist, kui Jeesus ilmutab end kahele jüngrile.
Kaks jüngrit - Siimon ja Kleopas - olid teel Jeruusalemmast Emmause külla. Nad rääkisid sündmustest, mis olid Kristusega juhtunud, tema ülestõusmisest. Nende juurde tuli võõras mees (tegelikult Jeesus ise), sekkus vestlusse ning seletas neile pühakirja. Emmausesse jõudes kutsusid jüngrid mehe endaga kaasa ja pakkusid talle leiba. Mees võttis leiva, õnnistas seda, murdis ja andis jüngritele. Siis jüngrite silmad avanesid ning nad tundsid võõras ära Jeesuse. Samal hetkel Jeesus kadus. Jüngrid läksid tagasi Jeruusalemma ja jutustasid sellest imelisest ilmutusest teistelegi.

Pedro Orrente Diego Vel?zquez Jacopo Pontormo Philippe de Champaigne

Neljakümne päeva jooksul ilmutas Jeesus end ka teistele jüngritele ja kinnitas nii oma jumalikkust. Jüngritest said apostlid – ristiusu rändjutlustajad, kes pidid inimestele edasi andma kristlikku sõnumit. Neljakümnendal päeval lahkus Kristus maa pealt ja asus oma kohale Jumal-Isa kõrval (Jeesust kujutatakse istumas Jumala paremal käel).

Luca Signorelli