Milliseid rõõmu- ja valuhetki koges oma elus Neitsi Maarja?

El Greco

Tähtsamad sündmused, mida Maarja oma elu jooksu koges, olid seotud seitsme rõõmu- ja seitsme valuhetkega.
 
Giotto di BondoneMaarja (hbr k Mirjam- „lootus, ülev”) oli Joakimi ja Anna tütar. Nad kasvatasid Maarjat Naatsaretis seni, kuni tüdruk sai kolmeaastaseks. Siis viisid nad tütre Jeruusalemma, et Maarja oma elu Jumalale pühendaks. Maarja ronis üksinda templi kõrgest trepist üles ja põlvitas ukselävel ülempreestri ette. Ülempreester, kes oli inglitelt saanud teate õnnistusest, mis selle lapsukese läbi kogu maailma inimestele osaks saab, juhtis Maarja jumalakotta. Maarja jäi templisse elama, õppis pühakirja lugema, kuduma ja tikkima. Suuremaks saades tõotas Maarja neitsiks jääda ja mitte kunagi mehele Domenico Ghirlandaiominna. Tema soov oli end täielikult oma Jumalale pühendada. Kui Maarja oli elanud templis üksteist aastat ja sai neljateistkümneseks, pidi ta seaduse järgi minema tagasi vanemate juurde või abielluma. Et Joakim ja Anna, tema vanemad, olid juba surnud, otsustasid preestrid, et Maarja kihlub vanema mehega, kes on talle hooldaja eest. Preestrid valisid Taaveti soost meeste hulgast välja kaheksakümneaastase Joosepi (hbr k Josef – „lisandumine”). Joosep oli lesk, tal oli neli poega ja kaks tütart. Preestrid kõnelesid Joosepile Maarja tõotusest ja Joosep lubas teda hoida nagu oma tütart. Järgneva eluetapi veetis Maarja Naatsaretis, oma vanematekodus, kus ta õpetas Joosepi kahele tütrele käsitööd ja kogu perele pühakirja.

El GrecoNaatsaretis külastas Maarjat ingel Gaabriel.Ta tervitas pühakirja lugevat Maarjat ning kuulutas, et Maarja saab Püha Vaimu väest poja, kelle nimeks tuleb panna Jeesus ja keda hüütakse Jumala Pojaks. Ingel Gaabrieli kuulutus sai Maarja esimeseks rõõmuhetkeks. Gaabriel kuulutas Maarjale, et ka Elisabethil, Maarja täditütrel, sünnib varsti poeg. Maarja asus rutuga teele, et külastada Elisabethi, ega kartnud 150 km pikkust rännakut mööda mägiteid. Kohtumisel nimetas Elisabeth oma nõbu ”Jumala emaks”. Maarja jäi kolmeks kuuks sugulaste juurde, siis aga pöördus tagasi Naatsaretti. Õige varsti pärast Maarja lahkumist 24. juunil 7. aastal eKr sündis Elisabethil ja Sakariasel poeg, kes sai nimeks Johannes. Sakariase pojast sai Jeesuse eelkäija, jutlustaja Ristija Johannes.

 Raffael

Varsti kutsuti lapseootel Maarja ja Joosep Jeruusalemma vaimuliku kohtu ette. Maarja peale oldi kaevatud, et Jumalale pühitsetud neitsi on patustanud. Kohus otsustas mõlemale anda needevett, mis sisikonnas suurt piina tekitab. Ülempreestri imestuseks ei teinud kibe vesi kummalegi mingit häda. Joosepil ja Maarjal lubati tagasi Naatsaretti minna, sest Jumala kohtu järgi neis pattu ei leitud. Põhjus, miks Joosep ja Maarja mõne aja pärast Naatsaretist lahkusid, oli seotud rahvaloendusega. Neil tuli minna end kirja panema Petlemma, sest seal asus nende maksualune pärandimaa. Alles 24. detsembril jõudsid nad sihtkohta. Joosep otsis Petlemmas kaua öökorterit. Viimases hädas pöördus ta karjuste poole ja palus neilt varjualust. Karjused lubasid teelised hea meelega laudaks kohandatud koopasse varjule. Joosep ruttas ämmaemanda järele ja Maarja jäi üksi. Kesköötunnil lõi koopas särama taevalik valgus ja Maarja tõi oma poja vähimagi valuta ilmale. Jeesuslapse sünd oli Maarja elus teine rõõmuhetk. Karjased märkasid koopasuust valgust ja imestasid, mida see tähendada võiks. Ootamatult ilmus karjaste juurde ingel, kes kuulutas neile rõõmusõnumit Iisraeli rahva Päästja sünnist. Karjused läksid lauta ja kummardasid Neitsi Maarja ning aupaistes magava lapsukese ees. Järgmisel päeval kõnelesid nad nähtust paljudele Petlemma inimestele. Mitmed naersid karjuste jutu üle, sest pidasid võimatuks kuninga sündi laudas.

  Francesco di Giorgio Martini Prantsuse tundmatu kunstnik Sassoferrato Francesco Francia Stefan Lochner

Kolmas rõõmuhetk Maarja elus on seotud Hommikumaa tarkade külaskäiguga Jeesuslapse juurde. Targad kummardasid Jeesust ja andsid Maarjale üle kaasatoodud kingitused: kulla, viiruki ja mürri.

 Albrecht Dürer

Moosesele antud seaduse kohaselt pidid vanemad nelikümmend päeva pärast poeglapse sündi temaga templisse ohverdama minema. Maarja ja Joosep viisid Jeesuslapse Jeruusalemma, andsid preestrile kaks tuvi ja maksid kaks hõbeseeklit, et poega kombekohaselt Jumalalt lunastada. Templis kohtus Neitsi Maarja Siimeoniga. Siimeoni ennustus: “Ent sinu omastki hingest peab mõõk läbi tungima” on Maarja esimene valuhetk. Jeesust tuli kummardama ka 84-aastane naisprohvet Anna, kes kuulutas rahvale, et see laps on tõesti tõotatud Lunastaja.

Leonardo da Vinci Albrecht Dürer El Greco

Petlemmas ei saanud Maarja ja Joosep enam kuigi kaua elada. Joosep nägi unes inglit, kes hoiatas neid kuningas Herodese plaanide eest. Kui kuningas Herodes sai teada oma võistleja sünnist, püüdis ta Jeesust hävitada. Ta korraldas veresauna süütutele lastele, mille käigus tapeti kõik juudisoost kuni kaheaastased poisslapsed Petlemma ümbruses. Herodes lasi hukata mitu tuhat last.

Ingel käskis Pühal perekonnal (Joosep, Maarja ja Jeesuslaps) põgeneda Egiptusesse. Maarja ning laps istusid eesli seljas, Joosep kõndis kõrval, ingel hoolitses, et rändajatel kõrbes vesi ega toit otsa ei lõpeks. Põgenemine Egiptusesse oli Neitsi Maarja teine valuhetk. Egiptuses leidis puusepp Joosep kõikjal tööd ning teenis perele ülalpidamist. Maarja õpetas kodus Jeesust. Pagulus Egiptuses kestis kaks aastat. Pärast kuningas Herodese surma ilmus Joosepile unes taas ingel, kes andis märku, et on aeg tagasi kodumaale pöörduda. 

Albrecht Dürer

Jeesuse lapsepõlv jätkus Naatsaretis. Igal aastal käisid Joosep ja Maarja Jeruusalemma templis palvetamas ja ohverdamas. Kui Jeesus oli 12-aastane, võtsid vanemad ta esimest korda templisse kaasa. Templiesises palverändurite rüsinas läks nooruk aga kaduma. Jeesuslapse kadumine kaheteistkümneaastaselt oli Maarja jaoks kolmas valuhetk.
Hiljem selgus, et Jeesus istus Jeruusalemma templis kirjatundjate keskel, kuulas õpetajate juttu ja vestles nendega kui võrdne võrdsega. Muretsevale emale vastas nooruk, et ta peab olema oma Isa kojas.

Neitsi Maarja seitse valusat sündmust on järjestikku. Kolme rõõmuhetke järele, mida Maarja sai kogeda, on Siimeoni ennustus, põgenemine Egiptusesse ja Jeesuse kadumine vaid kannatuse proovikivi. Terava mõõgana läbistavad Maarja hinge neli hilisemat: Jeesusega kohtumine Kolgata teel, Kolgata risti jalamil olek, Jeesuse allavõtmine ristilt ning tema matmine.

 El Greco Massimo Stanzione

Ja alles pärast seda, kui Maarja hing on kõik seitse katsumust läbi teinud, saab ta justkui lunastusena tunda nelja uut rõõmu: Jeesuse ülestõusmist, Jeesuse taevasseminekut, Püha Vaimu väljavalamist nelipüha ajal, Maarja kroonimist taevas.

   Hugo van der Goes Konrad von Soest Joos van Cleve Raffael Giulio Romano El Greco Enguerrand Charonton

Kirikukalendris on järgmised maarjapäevad:
ussimaarjapäev- 8. september, Maarja sündimise päev.
Maarja puhastamise päev (hiljem Issanda templisse toomise päev) - 2. veebruar, pühitsetakse rooma-katoliku kirikus.
paastumaarjapäev (Maarja kuulutus) - 25. märts, päev, mil ingel Gaabriel tuli pühakirja lugeva Neitsi Maarja juurde.
heinamaarjapäev - 31. mai, Neitsi Maarja külaskäik Elisabethi juurde.
rukkimaarjapäev-15. august, Neitsi Maarja surmapäev ehk taevasse minemise või ka taevasse jõudmise päev.