Aabram (Aabraham) Häälestusülesanne  Ülesanne

Milliseid tõotusi andis Jumal Aabramile?

Andmed Aabrami kohta pärinevad Esimesest Moosese raamatust. Legendi järgi tõotas Jumal Aabramile: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks.” (1Mo 12:1-2)

Ja Aabram kuulaski oma Jumala häält: hülgas kodumaa, kaldealaste linna Uuri, hõimlased ja isakodu. Algas Aabrami nomaadielu. Ta rändas koos naise, teenijate ja vennapoeg Lotiga paigast paika, vastavalt perekonna ja kaasavõetud loomakarjade veevajadusele.

Aabrami siht oli jõuda Kaananimaale, mille Jumal oli tõotanud anda tema järeltulijatele. Kuna Kaananimaal valitses näljahäda, liikus Aabrami kaaskond Egiptusesse. Tema naine Saarai oli ilusa välimusega ning Aabram pelgas oma elu pärast: egiptlased võivad naiseihas tappa tema ja siis Saaraiga oma äranägemist mööda talitada. Seepärast palus Aabram ohust pääsemiseks Saarail öelda, et nad on õde ja vend. Kui vürstid kaunist võõramaalannat nägid, ülistasid nad tema ilu ja Saarai võeti vaarao haaremisse. Aabramile, naise oletatavale vennale, kinkis vaarao lambaid, kitsi, veiseid, eesleid, sulaseid ja teenijaid. Aga Jumalale polnud meeltmööda vaarao suhe Saaraiga ning karistas vaarao koda nuhtlusega (piiblitekstis jääb täpsustamata, millise nuhtlusega). Kui vaarao tõe teada sai, saatis ta Aabrami koos tema kaaskonnaga Egiptusest minema. Kui Aabram Kaananimaale jõudis, kordas Jumal oma tõotust kinkida kogu maa Aabramile ja tema järeltulijatele. Jumal ütles: „Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest ma annan selle sinule!” (1Mo 13:17)

Teine tõotus, mis pingestas Aabrami usku iseendasse, oli seotud Jumala kinnitusega, et Aabrami järeltulijaid saab olema niisama arvukalt kui liiva mererannas või tähti taevas. Jumala tõotuse täitumisel seisis ees tõsine takistus: Aabram ja Saarai olid vanad ja lastetud. Kuna Saarai oli juba sünnitamiseast väljas, tegi ta Aabramile ettepaneku võtta naiseks Egiptusest toodud orjatar Haagar. Mesopotaamia iidse tava järgi võis viljatu naine anda mehele ümmardaja ja sellest ühendusest sündinud lapsed omaks tunnistada. Kui Haagar käima peale sai, hakkas ta Saaraisse alandavalt suhtuma. Saarai kurtis oma mehele: „Ma andsin oma teenija sinu sülle, aga kui ta nüüd näeb, et ta on lapseootel, siis olen mina tema silmis nagu alam.” Aabram lubas naisel teenijannaga käituda nii, nagu ta heaks arvab. Haagar põgenes kõrbesse. Seal kohtus ta ingliga, kes keelitas tüdrukut koju tagasi minema. Haagari tulevase lapse kohta kuulutas ingel: „Temast tuleb mees nagu metseesel - tema käsi on igaühe vastu ja igaühe käsi on tema vastu - ta elab vaenus kõigi oma vendadega.” (1Mo 16:12) Haagar sünnitas poja, kes sai nimeks Ismael, mis heebrea keeles tähendab „Jumal võib kuulda”. Ismaeli sündides oli Aabram kaheksakümmend kuus aastat vana.
 
Kolmteist aastat hiljem, kui Aabram oli üheksakümne üheksa aastane, ilmutas Jumal end Aabramile ja kordas kunagi antud tõotust: „Vaata, mu leping sinuga on, et sina saad paljude rahvaste isaks.” (1Mo 17:4) Selle kinnituseks muutis Jumal Aabrami nime Aabrahamiks, mis tähendab „paljude rahvaste isa” ja Saarai nime Saaraks („kõrgeausus, käskijanna, emand”). Leping nägi ette, et Aabraham peab enda, oma järeltulijad ja kõik mehed, kes tema kaaskonda kuuluvad, ümber lõikama. Jumala sõnad kõlasid kui igavene tõotus: „Te peate oma eesnaha liha ümber lõikama ja see olgu minu ja teie vahelise lepingu märgiks. Kaheksapäevastena tuleb teil ümber lõigata kõik teie meesterahvad põlvkondade viisi, olgu peres sündinud, olgu raha eest ostetud ükskõik missuguselt võõralt, kes sinu soost ei ole, kindlasti tuleb ümber lõigata niihästi su peres sündinu kui su raha eest ostetu. Minu leping peab teie ihu küljes olema igavese lepinguna! Aga eesnahaga meesterahvas, kelle eesnaha liha ei ole ümber lõigatud, tuleb hävitada oma rahva seast: ta on tühistanud minu lepingu!” (1Mo 17:11-14) Aabraham täitis kuulekalt oma Jumala nõudmise ning lasi ümber lõigata nii enda kui poeg Ismaeli kui kõik mehed, kes tema ringkonda kuulusid.
 
Kuigi Aabraham oli algul umbusklik, täitus Jumala poolt antud tõotus ometigi. Saara sai vanuigi, 90-aastasena, imekombel käima peale. Ta tõi ilmale Iisaki. Kaheksandal päeval pärast Iisaki sündi lõigati poiss ümber.
 
Aja möödudes muutus Saara Haagari poja peale kadedaks. Ta ei tahtnud, et Ismaeli ja Iisaki vahel jagataks Aabrahami varandus. Saara veenis abikaasat, et Haagar ja Ismael tuleb minema ajada. Aabrahamile ei meeldinud naise jutt, ent lõpuks pidi ta uskuma Jumala sõna: „Kõiges, mis Saara sulle ütleb, kuula ta sõna, sest Iisakist loetakse sinu sugu!” (1Mo 21:12) Aabraham andiski oma liignaisele kaasa sööki ja jooki ning nõudis, et nad läheksid Beer-Seba kõrbe. Kui Haagaril vesi kõrbes otsa sai, saatis Jumal appi ingli, kes näitas naisele, kus asub kaev. Nii said Haagar ja Ismael päästetud. Ismael abiellus egiptlannaga ja temast sai kõrbe kaheteistkümne rändsuguharu – ismaeliitide (araablaste) – esiisa.
 
Aabrahamist, nagu Jumal oli mitu korda tõotanud, sai patriarh - paljude rahvaste esiisa. Tema poeg Iisak abiellus Rebekaga ja nende lapsed täiendasid omakorda Jumala poolt välja valitud suguseltsi – iisraeliite.