Miks peetakse Moosest legendaarseks iisraellaste juhiks?
 
Teise Moosese raamatu teema on Egiptusest väljarändamine ja iisraeli rahva rännak Palestiinasse. Iisraellaste pääsemine Egiptuse orjapõlvest ja tõotatud maale jõudmine on eelkõige seotud Moosese nimega.
 
Mooses oli kasupojana Egiptuse vaarao kuninglikus õukonnas üles kasvanud. Kirgliku õiglustunde ajel tappis ta ühel päeval egiptlasest ülevaataja, kes peksis iisraellasest orja. Tema tegu tuli avalikuks. Et pääseda surmanuhtlusest, pidi Mooses põgenema Midjanimaale, kus ta abiellus Sipporaga ja hakkas kasvatama äia lambaid. 40 aastat elas Mooses karjuseelu ja veetis kõrbes pikki üksindustunde. Kui Mooses oli saanud 80-aastaseks, nägi ta ühel päeval põlevat kibuvitsapõõsast. Ootamatult kõnetas teda põlevast põõsast tulev hääl: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” 
(2Mo 3:6). Hääl põõsast teatas, et aeg iisraeli rahva orjapõlvest vabastamiseks on kätte jõudnud ja Mooses on määratud heebrea rahva juhiks.
 
Algul püüdis Mooses oma Jumala häälele vastu vaielda, tõrkus ja kahtles, kas ta saab ülesandega hakkama. Kõige rohkem pelgas Mooses inimeste uskmatust, nende jõuetust raskustele vastu minna. Siis andis Jahve Moosesele imetegemisvõime. Kolme imet nähes pidi  rahvas uskuma jääma, et Mooses on sobilik juht rahva Kaananimaale viimiseks. Üks ime oli seotud karjuskepi muundumisega maoks ja maost kepiks. Teine ime pidi tõestama, et terve käsi võib jääda pidalisse ja saada uuesti terveks. Kolmanda ime puhul käskis Jumal võtta Niiluse jõe vett, valada see kuivale maale, et rahvas oma silmaga näeks, kuidas vesi kuival maal vereks muutub. Ent Mooses kõhkles ka pärast imede selgeksõppimist, kas ta ikka on rahva päästmisel kõige õigem juht. Nüüd tõi ta ettekäändeks oma „raskevõitu keele”, väites, et ta pole suurem asi kõneleja. Jumal küll vihastas Moosese peale, kuid lubas talle kõnemeheks kaasa anda vend Aaroni. Seepeale ei esitanud Mooses enam mingeid vabandusi. Ta leppis uue rolliga, võttis kaasa imekepi ning siirdus Egiptusesse, et oma kaasmaalasi aidata.
 
Nii Mooses kui Aaron astusid vaarao palge ette ja palusid talt luba iisraeli rahval Egiptusest lahkuda. Saadikute nõudmine jättis aga valitseja külmaks. Seepärast karistas heebreallaste Jumal egiptlasi kümne nuhtlusega: Niiluse vesi muutus vereks ja hakkas haisema. Majadesse tungisid konnad, ilmusid välja sääsed, parmud. Egiptust laastas loomakatk. Inimeste kehi katsid paised. Rahe peksis vilja maha ja rohutirtsud sõid ära kõik, mis rahe alles oli jätnud. Lõpuks laotus üle Egiptuse kolmepäevane pimedus. Kümnes nuhtlus oli kõige hullem: igas Egiptuse peres pidi kindlaks määratud ööl surema esmasündinud poeg. Pärast neid ränki katsumusi ei jäänud vaaraol muud üle kui lasta iisraellastel minna. Mooses nõudis, et põgenetaks nii päeval kui öösel. Et nad teelt ei eksiks, näitas päeval õiget suunda pilve­­- ja öösel tulesammas.
 
Vaevalt oli iisraellaste hiigelrivi Egiptusest lahkunud, kui vaarao oma otsust kahetses ja saatis sõjaväe põgenejaid tagasi tooma. Kõrkjamere kaldal jõudsid sõdurid heebreallastele järele. Tundus, et põgenejad on lõksus: ees meri ja selja taga vaenlane. Nüüd pidi Mooses juhina kasutama karmi sõna ja kätt, et talitseda iisraellasi paanikasse sattumast. Mooses käskis: „Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab! Sest egiptlasi, keda te näete täna, ei näe te edaspidi enam iialgi.” (2Mo 14:13) Mooses tõstis oma kepi mere kohale ja tugev tuul lõhestas vee, nii et see oli müürina vasakul ja paremal pool ning rahvas sai keskelt kuiva jalaga läbi minna. Alles siis, kui iisraellased olid teisele kaldale jõudnud, pääses vesi tagasi voolama ning uputas Egiptuse sõjaväe.
 
Seejärel juhtis Mooses oma rahvast 40 aastat läbi Siinai kõrbe. Jumal oli tõotanud Moosesele, et nad peavad jõudma samasse kohta, kus Mooses põlevat põõsast nägi ja oma Jumala häält kuulis. Kui inimesed hakkasid kurtma veepuudumist, kutsus Mooses taas appi oma Jumalat. Näiteks Maaras ei saanud põgenikud vett juua, kuna vesi oli kibe. Moosese Jumal näitas puud, mis tuli vette heita, ja vesi muutus magusaks. Maaras, kus toimus veeime, teatas Jumal oma rahvale: „Kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja teed, mis õige on tema silmis, paned tähele tema käske ja täidad kõiki tema korraldusi, siis ma ei pane su peale ainsatki neist tõbedest, mis ma panin egiptlaste peale, sest mina olen Issand, su ravija.” (2Mo 15:25-26) Ometi lõi iisraellaste usk iseenda jõusse vahepeal kõikuma. Sagedast halinat põhjustas toidunappus. Et nurinat summutada, sündis taas jumalik ime: hommikuti sadas taevast alla mannat ja leiba, õhtuti vutte. Kui joogijanu kimbutama hakkas, puudutas Mooses kepiga kaljut – ja sealt hakkas välja voolama puhas vesi.
 
Siinai mäel sõlmiti Jahve ja iisraeli rahva vahel esialgu suuline leping. Mooses kui rahva juht tutvus esimesena lepingu tingimustega ja oli vahendajaks Jumala sõna ja inimeste vahel. Ta selgitas rahvale liturgilisi ettekirjutusi ja seadusi, mis pidid reguleerima iisraellaste ühisliitu. Pilvest, pasunahelidest, piksest ja välgust vapustatud rahvas nõustus innukalt püha lepingut täitma. Siis kutsus Jahve Moosese uuesti Siinai mäele ja rahvas jäi kuulekalt Moosese tagasitulekut ootama. Iisraellaste juht viibis mäel nelikümmend päeva. Selle ajaga suutis Jumal kõik vajalikud seadused kirja panna. Mooses sai kaks kivitahvlit, kus oli kirjas kümme käsku, seadused süütegude hüvitamise kohta, kõlbluse ja usu seadused, seadused inimestevahelise käitumise kohta jne.
 
Kuna Mooses oli Siinai mäel 40 päeva, tüdines rahvahulk tema ootamisest ja pöördus tagasi oma endiste, Egiptuse-aegsete jumalate juurde. Rahvas kogunes Aaroni ümber ja Moosese vend ütles neile: „Rebige ära kuldrõngad, mis on kõrvus teie naistel, poegadel ja tütardel, ja tooge need mulle!” (2Mo 32:2) Inimesed kogusidki kuldehted kokku ja tegid endale kuldvasika - maise mammona sümboli. Kuldvasikas pandi laagri keskele ja iisraellased tõid uuele jumalale ohvreid. Ainult leviidid ei võtnud sellest tantsust osa. Kui Mooses Siinai mäe tipust alla tuli, kuulis ta juba kaugelt hirmsat lärmi. Rahvahulga pidutsemist nähes sattus Mooses raevu. Ta lõi Jahve käsulauad vastu kaljut puruks, lõhkus kuldvasika tükkideks, jahvatas tükid pulbriks, segas pulbri joogivette ja sundis iisraellasi seda jooma. Siis kutsus Mooses leviidid enda juurde, käskis neil mõõgad võtta ning 3000 ususalgajat tappa.
 
Pärast iisraellaste karistamist otsustas Mooses Jahvelt patustanud rahvale andestust paluda ning rühkis uuesti Siinai mäele. Jumal ilmutaski end Moosesele ja hüüdis: „Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni!” (2Mo 34:6-7) Mooses sai uued käsulauad, mis pandi hoiule puust kirstu ja mida hakati nimetama Seaduselaekaks.
 
Neljakümne aasta pärast jõudsid iisraellased Kaananisse. Mooses ise sinna ei jõudnud, ta vaatas Tõotatud maad Nebo mäelt, kus ta 120-aastasena suri. Mooses, iisraellaste legendaarne juht, maeti ühte orgu ja rahvas leinas teda 30 päeva.
 
Moosese kujutamine kunstis
 
Kunstis on meelismotiiviks kujunenud vastsündinud Moosese kujutamine. Piiblilegendi järgi tegi Egiptuse vaaraole tuska iisraellaste suur sündivus ja seepärast lasi ta ämmaemandatel hukata kõik vastsündinud heebrea poisslapsed. Moosese ema aga asetas oma poja pillirookorvi ning peitis selle Niiluse jõe kaldale kõrkjatesse. Kui vaarao tütar suplema tuli, leidis ta väikemehe ja võttis poisi oma hoole alla. Moosese õde Mirjam, kelle ülesandeks oli vennakese valvamine ja tema käekäigu jälgimine, pakkus oma ema lapsele imetajaks. Vaarao tütar nimetas imiku Mooseseks, mis otsesõnu tähendas „sest ma olen ta veest välja tõmmanud!”. Mooses kasvas üles kuninglikus õukonnas.
 
Tuntud on ka vaskmao-stseen. Kui iisraellased Egiptusest põgenedes kõrberännaku ajal hädaldama hakkasid, saatis Jahve neile karistuseks mürgiseid madusid. Paljud inimesed surid. Mooses palvetas rahva pärast ja Jumal käskis tal teha vaskmao. Mooses täitis käsu ja pani vaskmao ridva otsa. Kui siis mürkmadu oli kedagi salvanud ja too heitis pilgu vaskmaole, jäi inimene elama.
 
Sageli on Moosest kujutatud sarvedega. Miks? Sarvedes avaldub Moosese vaimne võim. „Siis Iisraeli lapsed vaatasid Moosese palet, sest Moosese palge nahk hiilgas.” (2Mo 35:34) Moosese pale olevat hiilanud ja tema peas võis näha sarvi, pühaduse tunnust, kui ta pöördus teistkordselt Siinai mäelt tagasi, käes uued käsulauad. 
 
Moosese atribuudid: lapsuke korvis, leegitsev põõsas, kivist käsutahvlid, kuldvasikas