Milles peitus Simsoni jõu saladus?
 
Kohtumõistjate raamatus on juttu Simsonist, Iisraeli kuulsast kohtunikust. Enne Simsoni sündi ütles ingel tema emale, et poiss tuleb pühitseda Jumalale nasiiriks ja et ta on määratud päästma Iisraeli vilistite käest. Kui Simson täismeheks kasvas, kimbutas ta vilisteid üksipäini. Talle oli antud tohutu füüsiline jõud: Simson tappis paljakäsi noore lõvi (saavutus, mida on võrreldud Heraklese vägiteoga), ta tõstis lukustatud linnaväravad koos postidega üles ja tassis need mäe otsa.

Vanemate meelehärmiks tahtis Simson naituda vilisti neiuga. Teel oma pulma möödus ta lõukoerakorjusest, mille sees nägi mesilasperet ja mett. Nähtu ajel tekkis Simsonil plaan ning ta vedas kolmekümne vilistist peiupoisiga kihla, et nood ei lahenda tema mõistatust. Simson ütles: „Kui te seitsme pidupäeva jooksul seletate selle mulle õigesti ja leiate lahenduse, siis ma annan teile kolmkümmend särki ja kolmkümmend piduriietust. Aga kui te ei suuda seda mulle seletada, siis peate teie mulle andma kolmkümmend piduriietust.” (Km 14:12-13) Peiupoisid mõtlesid kolm päeva, ent ei suutnud mõistatust „sööjast tuli söök ja tugevast tuli magus” lahendada. Siis veensid vilistid Simsoni noorikut mehelt õiget vastust välja meelitama. Naine nuttis ja halas, süüdistas oma väljavalitut usaldamatuses ning ajaski lõpuks Simsoni kitsikusse. Mees teatas mõistatuse vastuse ja noorik omakorda selgitas kuuldut rahvuskaaslastele. Seitsmendal päeval, enne päikese loojumist, kuulutasidki vilistid: „Mis on meest magusam ja kes on lõvist tugevam?” Kaotatud kihlveo kinnimaksmiseks tappis Simson 30 vilistit ja andis nende rõivad kahjurõõmsatele peiupoistele.

Äi, kellele Simsoni vägivaldne käitumine ei meeldinud, otsustas pruudi hoopistükkis isamehele naiseks anda. Simsonile pakkus ta nooremat tütart. Selline tegu sundis Simsoni uuele kättemaksule. Ta püüdis kinni kolmsada rebast, sidus nende sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku. Siis lasi ta loomad lahti vilistite viljapõldudele. Viljasaagi hävingut nähes üritasid vilistid Simsonit vangistada, kuid köied vägilase käsivartel sulasid otsekui tules kõrbevad linased lõngad. Vabanenud köidikutest, haaras Simson eesli lõualuu ja tappis sellega tuhat meest.  
 
Kuna naised oli Simsoni nõrkus, armus ta Delilasse, kaunisse vilisti tüdrukusse. Vilistite juhid pakkusid Delilale aga tuhat ükssada hõbeseeklit, et ta uuriks välja Simsoni jõu saladuse. Kolm korda ajas Simson naisele udujuttu. Kord ütles ta: „Kui mind seotakse seitsme toore loomakõõlusega, mis ei ole kuivanud, siis jään ma jõuetuks ja olen nagu iga muu inimene.” (Km 16:7) Teisel korral valetas Simson: „Kui mind seotakse uute köitega, millega ei ole tööd tehtud, siis jään ma jõuetuks ja olen nagu muud inimesed.” (Km 16:11) Kolmandal korral mainis mees, et kaotab oma jõu, kui naine koob ta peast seitse juuksekiharat lõimedesse. Vilistid aheldasid Simsoni kolmel korral just kui selleks, et Simson saaks end kohe vabastada. Viimaks aga tüütas Delila mangumine meest niivõrd, et ta otsustas rääkida tõtt: „Habemenuga ei ole saanud mu pea ligi, sest ma olen emaihust alates eraldatud Jumalale. Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetuks ning olen nagu kõik muud inimesed.” (Km 16:17)
 
Kui Simson, pea Delila süles, magama jäi, kutsus naine varitseva rahvuskaaslase juukseid pügama. Simsoni jõud oli kadunud. Vilistid võtsid ta hõlpsasti vangi, panid ahelatesse, torkasid silmad välja ning sundisid teda vangikongis teravilja jahvatama.
 
Simsoni alistamise tähistamiseks koraldasid vilistid oma jumala Daagoni auks peo. Sel puhul toodi vang rahva ette, et tema jõuetust ja pimedust mõnitada. Kuid vilistid ei pannud tähele, et vägimehe juuksed olid vahepeal kasvanud. Simson palus teda juhtivat poissi, et too asetaks tema käed templisaali kandesammastele. Viimast korda palus vägilane oma Jumalat, et see talle jõudu annaks. Siis tõmbas ta sambaid nii tugevasti, et hoone varises kokku, surmates nii lõbutsejad kui Simsoni enda.