Taavet ja Koljat Häälestusülesanne  Ülesanne

Kuidas võitis Taavet Koljati?

Pärimuse järgi oli Taavet enne kuningaks saamist pidanud kahevõitlust vilistite hiiglasekasvu vägilase Koljatiga. Koljatil oli pikkust kuus küünart ja üks vaks (ümberarvestatuna 2 m ja 90 sm). Ta kandis peas vaskkübarat ja seljas soomusrüüd, jalgu kaitsesid tal vasksed säärekilbid. Relvadena kasutas hiiglane piiki ja vaskoda. Koljatil oli kombeks vastaseid mõnitada. Kuningas Sauli sõdalastele esitas ta sageli väljakutseid: „Mispärast tulite välja ja seadsite endid tapluseks? Eks ole mina vilist ja teie Sauli sulased? Valige eneste keskelt üks mees ja las ta tuleb alla minu juurde! Kui ta suudab minuga võidelda ja lööb mu maha, siis oleme meie teie sulased; aga kui mina ta võidan ja tema maha löön, siis olete teie meie sulased ja peate meid teenima!” (1Sm 17:8-9)

Taavet kuulis Koljati pilget, läks kuningas Sauli juurde ja teatas, et on valmis hiiglasega võitlema. Kuningas pidas poissi liiga nooreks, lõpuks aga ütles Taavetile: „Mine, ja Issand olgu sinuga!” Taavet loobus kuninga pakutud soomusrüüst. Ta võttis Koljatiga kohtumiseks kaasa ainult oma kepi, viis kivi ja lingu. Kui Koljat karjuspoissi märkas, pahvatas ta naerma: „Kas ma olen koer, et sa tuled mu juurde kepiga?” Mõne aja pärast ähvardas ta noort Taavetit: „Tule mu juurde, ja ma annan su liha lindudele taeva all ja loomadele väljal!” Oma üleolekus kindlana ei pööranud hiiglane karjuspoisi tegevusele enam mingit tähelepanu. Taavet aga võttis salaja paunast kivi, pani selle lingule ja keerutas kõigest jõust. Kivi lendas vihinal läbi õhu ja tungis sügavale hiiglase laupa. Vägev kehamürakas langes jõuetult maha. Taavet sööstis oimetu Koljati juurde, rebis tal mõõga käest ja lõi pea otsast.

Nähes oma kuulsusrikka kangelase armetut hukku, kaotas vilistite vägi pea ja põgenes, kannul Iisraeli armee. Taavet viis Koljati pea Jeruusalemma kuningas Saulile. Hiiglase sõjariistad võttis endale ja pani need oma telki. Nii algas Taaveti kuulsusrikas elu, sest ta oli võitnud iisraellaste ohtlikema vaenlase - vilistite hõimud.

Caravaggio Caravaggio Michelangelo Orazio Gentileschi

Taaveti kujutamine kunstis
 
Noore Taaveti seiklused on paelunud väga paljusid kunstnikke.
Huvi on kunstnikele pakkunud Taaveti võidmis-stseen. Kuna Iisraeli esimene kuningas Saul oli kaotanud oma Jumala soosingu ja sattunud kurja vaimu küüsi, läkitas Jumal ilma valitseja teadmata ülempreester Saamueli Petlemma tulevast kuningat otsima. Taavet oli parajasti lambakarjas, kui prohvet Saamuel pereisa Iisai kotta jõudis ja tahtis kuningat valida tema kaheksa poja hulgast. Iisai tõi prohveti ette seitse poega, kuid ükski polnud Saamuli meelest õige. Lõpuks läkitati mehed järele Taavetile, noorimale pojale. Taavet oli kauni välimusega: punapalgeline ja ilusate silmadega noormees. Jumala märguandel võttiski Saamuel õlisarve ja võidis Iisai noorima poja pead, sest just Taavet oli määratud tulevaseks kuningaks.

 Rembrandt Erasmus II Quellinus Jan de Bray Guercino

Renessansi- ja barokiajal on maalikunstis olnud populaarne Taavet kui kandlemängija. Piiblilegend jutustab, et Taavet kutsuti õukonda pilli mängima. Tema ülesandeks oli leevendada kuningas Sauli märatsemishooge, mida nimetati „kurjaks vaimuks Issandalt”. Niipea, kui Taaveti käsi kandlekeeli puutus ja ta laulma hakkas, sai Saul hingata ning kuri vaim pidi lahkuma. Saul võttis Taaveti oma teenistusse ja andis talle relvakandja austava ülesande. Hiljem sai Sauli pojast Joonatanist Taaveti parim sõber. Sauli tütrest Miikalist sai Taaveti naine. Kuna Taavet võitis õukonna soosingu, muutus kuningas Saul Taaveti suhtes niivõrd kiivaks, et viskas teda kahel korral piigiga. Kunstnikelegi on Sauli vihahood ja piigi viskamis-stseen huvi pakkunud.
 
Taavetit kui Iisraeli teist kuningat on kujutatud tavaliselt uhke turbani ja suursuguste riietega, käes valitsuskepp.

Pedro Berruguete Pieter de Grebber

Vana Testamendi Teises Saamueli raamatus on kirjas Taaveti ja Batseba armulugu, mis on muutunud kunstnike meelissü˛eeks. Kuningakoja katusele minnes märkas Taavet kaunist naist ennast pesevat, ja armus temasse. Kui kuningas kuulis, et naine on Taaveti väepealiku Uurija abikaasa Batseba, ei loobunud ta siiski naist võrgutamast. Varsti teatas Batseba Taavetile, et on lapseootel. Kuningas lasi kutsuda Uurija ning soovitas tal koju naise juurde minna, ent Uurija keeldus. Väepealik pidas tähtsamaks lahinguväljal olemist ja koos relvavendadega võitlemist kui kodusoojuse nautimist. Seejärel kirjutas Taavet kirja ning saatis selle Joabile, oma õepojale, kes juhtis iisraellaste vägesid. Kirjas seisis järgmine sõnum: „Pange Uurija kõige ägedama tapluse esirinda ja taanduge tema tagant, nõnda et ta lüüakse maha ja sureb!” (2Sm 11:15) Batseba nuttis, kui kuulis oma abikaasa surmast. Pärast leinaaega oli ta aga nõus Taavetiga abielluma ja sünnitas poja. Vastsündinu elas vaid kolm päeva, sest Taaveti tegu leidis Jumal silmis hukkamõistu. Hiljem sünnitas Batseba Taavetile veel ühe poja, kellest sai Taaveti troonipärija - kuningas Saalomon.
 

Rembrandt Friedrich Heinrich Füger Sebastiano Ricci Sebastiano Ricci Rembrandt Willem Drost

Koljati ja Taaveti lugu on köitnud ka paljusid skulptoreid. Tuntumad on Donatello, Michelangelo ja 
L. Bernini skulptuurid („Taavet”).

Michelangelo Lorenzo Bernini 

Taaveti atribuutika: ling, lingukivi, Koljati pea; kannel, kroon